Vähk on levinud haigus – Eestis on see surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub meil vähktõppe üle 8000 inimese ja registreeritakse ca 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest. Vähiregistri andmetel esineb paikmete järgi Eestis enim nahavähki, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, mille strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikendamine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
Tervislike eluviiside edendamise abil on tõenäoliselt võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada. Kasvajad on tervise kaotuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Siin on oluline roll tervisekäitumuslikel valikutel, eriti seoses rahvastiku vananemise vähihaigestumust suurendava efektiga.
Ennetamine
Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 30% kõigist vähijuhtudest on välditavad. Võttes lisaks arvesse, et vähk on ühiskonnale kulukas haigus, on oluline panustada ennetustegevusse.
Vähi tekkimises mängib märkimisväärset osa tubakatarvitamine (sh kaudne suitsetamine), ebatervislik toitumine ja toitumisega seotud ülekaal, alkoholi liigtarvitamine ning vähene kehaline aktiivsus. Aastatega on tõusnud nahavähki haigestumine, mis räägib sellest, et vajalik on tõhustada teavitustööd ülemäärase päevitamise tagajärjel tekkivatest riskidest.
Varane avastamine
Lisaks ennetustegevusele on vähistrateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringute abil. Skriiningud ehk sõeluuringud viiakse läbi kindlas vanusegrupis naiste hulgas. Sõeluuringutel avastatud haigus on valdavalt algusjärgus, kui naisel veel oma tervise osas mingeid kaebusi ei ole. Algusjärgus avastatud haigus allub aga paremini ravile.
Eestis teostatakse riiklikult rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringuid. Sihtrühma kuuluvate inimeste kutsumine sõeluuringutele toimub koostöös Eesti Haigekassaga.
Rinnavähi sõeluuringuid alustati Eestis pilootprojektina 1996. aastal Tallinnas ja 1998 a Tartus. 2002. aastast laienes sõeluuring üle riigi. Rinnavähki haigestumine tõuseb naistel märkimisväärselt 50.–60. eluaasta vahel. Seepärast kutsutakse sõeluuringutele naisi kaheaastase intervalliga alates 50. kuni 62. eluaastani. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta.
Emakakaelavähi sõeluuringuid alustati Tallinnas ja Tartus 2003. aastal ning alates aastast 2006 on sõeluuringud ülevabariigilised. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse individuaalse kutse alusel naisi viieaastase intervalliga alates 30. eluaastast kuni 55 eluaastani.
Jämesoolevähi sõeluuringuid alustati Eestis 2016. aasta juulis. Sihtrühma kuuluvad 60–69 aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Sõeluuringu esimesel aastal alustatati ühe aasta vanuserühmaga, igal järgneval aastal lisandub üks vanuserühm kuni viie vanuserühmani.
Lisainfot sõeluuringute kohta naistele. Lisainfo jämesoolevähi sõeluuringute kohta. Lisainfot saab ka Eesti Haigekassa infotelefonilt 16363. Haigekassa kliendiinfotelefon on 669 6630.
Taastus- ja toetusravi
Vähiravi paremaks ja läbimõeldumaks korraldamiseks on Sotsiaalministeeriumi juurde loodud vähiravi kvaliteedi komisjon, kus eriala parimad spetsialistid analüüsivad ravikorraldust ja -tulemusi.
Paraku avastatakse sageli haigus hilja ja kaugele arenenult. Sel juhul on tähtis haigele lisaks intensiivsele vähiravile pakkuda taastus- ja toetusravi, et säilitada võimalikult pikaks ajaks parim elukvaliteet ja kohanemine haigusest tekkinud puudega.
Koostöös MTÜ-ga Eesti Vähiliit võimaldatakse vähipatsientidele eneseabi ja toimetulekukursusi. Ellu on kutsutud vähipatsientidele tugiisikute võrgustik.
RTA eelarvest toetatakse MTÜ Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefoni 800 2233 ja töötab vähifoorum.
MTÜ Pallium abiga toimub kaugele arenenud haigusega vähihaigetele palliatiivset toetust ja hospiitsi pakkuvate haiglate võrgustiku arendus üle Eesti. Palliatiivset ravi ja hospiitsi pakkuvate haiglate personalile viiakse läbi koolitusi. Täpsemat infot jagab Pallium oma kodulehel.
Vähihaigetele kodus pakub teenust koduõde, kelle abi saab kasutada perearsti saatekirja alusel.
Meie koostööpartnerid
- Eesti Haigekassa
- Eesti Bioanalüütikute Ühing
- Eesti Radioloogiatehnikute Ühing
- MTÜ Eesti Vähiliit
- MTÜ Pallium
- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
- SA Tartu Ülikooli Kliinikum
- Sotsiaalministeerium
Lisainfo
- Vähiennetuse uuringud naistele
- Vähiennetusest ja skriiningprogrammidest saad lugeda ka Terviseinfo portaalis
- Jämesoolevähi sõeluuringud