Laste ja noorte tervis ning heaolu on tihedalt seotud riigi sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja majanduspoliitikaga. Täiskasvanute otsused, tegevused ja üldine riiklik toimetulek mõjutavad laste ja noorte heaolu igapäevaselt. Lapse igakülgset arengut toetab turvalise ja sõbraliku keskkonna olemasolu nii kodus, lasteaias, koolis kui ka kodukohas ja ühiskonnas laiemalt.
Uuringute järgi on enamik Eesti kooliõpilasi oma eluga rahul ja hindab oma terviseseisundit heaks. Suurenenud on aga vaimse tervise probleemide levik noorte seas: noored on enam kogenud depressiivseid episoode, uinumisraskusi ja üleväsimust. Laste vaimset tervist mõjutab üha enam ka internet ja internetis viibitud aeg kui ekraaniaeg (TV, arvuti jm elektroonilised seadmed). Ligikaudu pooled 11-15-aastased noored veedavad koolipäevadel ekraani taga 5 või enam tundi, probleemiks on liigne internetikasutus kui internetisõltuvus.
Kuigi viimaste uuringute järgi on mõnevõrra vähenenud noorte kokkupuuted suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega, oleme võrdluses teiste riikidega siiski esimeste hulgas noorte varajase alkoholi tarvitamise ja purju joomine poolest. Kasvavaks probleemiks on narkootikumide sh kanepi tarvitamine, suurenenud on korduvalt elu jooksul narkootikume tarvitanud noorte osakaal ja nn aktiivsete tarvitajate (tarvitanud uimastit viimase kuu jooksul) osakaal.
Heaoluriikides on vigastused noorukieas kõige sagedasemaks surmapõhjuseks ja nii ka Eestis. Kuigi õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade läbi elu kaotanud kuni 24-aastaste noorte arv on pidevalt vähenenud, on siiski sagedasemaks surmapõhjuseks noorte seas õnnetusjuhtumid ja enesetapud. Vigastuste ennetamiseks on oluline pöörata kodus, haridusasutustes ja kodukohas laiemalt tähelepanu nii füüsilise keskkonna turvalisusele kui ka teguritele, mis mõjutavad noore heaolu, käitumist ja tervisega seotud otsuseid.
Ülekaalulisus ja rasvumine noorte seas on muutunud üha tõsisemaks probleemiks, ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. Eestis liigub igapäevaselt piisavalt (ehk on mõõdukalt füüsiliselt aktiivne vähemalt 60 minutit päevas) 1/6 lastest, köögi- ja puuvilju sööb igapäevaselt alla poolte õpilastest. Oluline on luua lastele mitmekülgsed liikumisvõimalused ning kujundada igapäevaseid toitumisharjumusi, sest tervislikule eluviisile pannakse alus just lapseeas.
Noorte seksuaaltervise näitajad on viimastel aastatel järjepidevalt paranenud. Alla 18-aastaste raseduste ja abortide arv on vähenenud ning enamiku seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIV puhul on haigestumine langustrendis. Samas on vähenenud viimase vahekorra ajal kondoomi kasutanud õpilaste osakaal, seetõttu vajab ka noorte seksuaaltervis endiselt süsteemset tähelepanu.
Peamised tegevusvaldkonnad
- Teadus- ja arendusasutusena on meie olulisteks tegevussuundadeks laste ja noorte tervisega seotud uuringute ja analüüside läbiviimine.
- Laste ja noorte tervise edendamise valdkonna prioriteetideks laste ja noorte tervisliku arengu toetamine läbi tiheda koostöö paikkondlike spetsialistide ja võrgustikega.
- Erinevate valdkonnapõhiste metoodikate, trükiste ja juhendmaterjalide välja töötamine.
- Laste ja noorte valdkonna õigusloome suunamine, misläbi aitame laiemalt kaasa laste tervist toetava poliitika kujundamisele.
- Pakume järjepidevalt õpetajatele ja lastega tegelevatele spetsialistidele erinevaid tervise ja heaolu valdkonna koolitusi.
- Mõeldes asutustes tehtava tervisedendusliku ja –kasvatusliku edu talletamisele ja jagamisele teistega oleme kogunud hea praktika näiteid ja on loodud tervist toetavate tegevuste andmebaas.
- Erinevate projektide ja tõenduspõhiste programmide elluviimine laste ja noorte tervise hoidmiseks ning edendamiseks.
- Kandvaks põhimõtteks lastele ja noortele suunatud tegevustes on kaasamine.
Tegevusvaldkondade täpsem sisuline ülevaade on järgmisel vahelehel.
Lisainfo
• Materjalid tervise ja heaolu edendamisest haridusasutustes asuvad terviseinfo.ee portaalis: