Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.
Eesti rahvatervise seadus defineerib tervise edendamist kui inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist.
Üks tervise edendamise põhilisi ideelisi aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleksid lihtsalt kättesaadavad. Seega on tervisedendus ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab nii inimeste oskuste ja teadmiste suurendamisele suunatud tegevusi, kui ka sotsiaalsete, keskkonna- ja majandustingimuste muutmisele suunatud tegevusi.
Tervisedendusse on oluline kaasata erinevaid sektoreid, valdkondade esindajaid ja otsusetegijaid ning kindlasti ka siht- ja sidusgruppide liikmeid.
Teemad, millega tervise edendamise valdkonnas tegeleme:
- Alkoholi liigtarvitamise ennetamine
- HIV-i ennetamine
- Laste ja noorte tervise edendamine
- Narkomaania ennetamine
- Tervise edendamine paikkonnas
- Tervise edendamine tervishoiuasutustes
- Tervise edendamine töökohtadel
- Toitumine
- Tubakatarvitamise vähendamine
- Tuberkuloositõrje
- Vähi ennetamine ja varane avastamine
Meie tervisedenduslikud tegevused on tihedalt seotud rahva tervise teadusliku uurimisega. Nii on näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja alkoholi liigtarvitamise ennetamine ning nendega seotud seire- ja hindamissüsteemid samal ajal seotud vastavate uurimisvaldkondadega.
Meie teadlased uurivad nii teadaolevate riskitegurite mõju kui seda, mil määral on võimalik haigusi tervisliku elustiili ja/või riskiteguritele asjakohase tähelepanu pööramise abil ennetada.
Tervisedenduslikke tegevusi viidi kuni 2012. aasta lõpuni ellu erinevate riigieelarvest rahastatavate rahvatervise programmide abil:
- HIV ja AIDSi ennetamise strateegia 2006–2015
- Narkomaania ennetamise strateegia kuni 2012
- Tuberkuloositõrje programm 2008–2012
- Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia 2005–2020
- Vähistrateegia 2007–2015
- Rahvastiku tervise arengukava osana "Laste ja noorte turvaline ja tervislik areng"
Neile lisandub Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programm "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013", mis toetab strateegiate elluviimist ja neid täiendavaid tegevusi alates 2010. aastast.
Alates 2013. aastast on kõik valdkondlikud tegevused ja eesmärgid on kokku lepitud rahvastiku tervise arengukavas.
Rahvastiku tervise arengukava
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 koondab ühtseks tervikuks ning eesmärgistab tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad.
Samuti ühendab see laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.
Rahvastiku tervise arengukava valmis Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel 2008. aastal. Seda täiendati 2012. aasta jooksul ning koostati pikaajaline rakendusplaan aastateks 2013–2016.
Valitsus kiitis arengukava täiendatud tervikteksti ja rakendusplaani heaks 20. detsembril 2012.
Arengukavas on sõnastatud strateegilised eesmärgid viie valdkonna jaoks:
- sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused
- laste tervislik ja turvaline areng
- tervist toetav keskkond
- tervislikud eluviisid
- tervishoiusüsteemi areng
Terviseedendus või tervisedendus?
Õiged on mõlemad, kuid eelisvormiks soovitame kasutada „tervisedendust".
Termini „health promotion" eestikeelset vastet on meditsiiniterminoloogia komisjonis arutatud mitmel korral. 1990. aastate algul peeti õigeks eestikeelset vastet „tervise sihtarendus". Vaste lühenes „tervise edendamiseks" ja seejärel „terviseedenduseks".
Meditsiiniterminoloogia Komisjoni koosolekul 12. mail 2006 lepiti kokku pidada eelisvormiks sõna „tervisedendus" ühe „e"-ga. Lühema sõnakuju põhjenduseks on, et "tervisedendus" on eelkõige kindla tähendusega termin, nagu nt "tervishoid", ning termini koostisosade rõhutamine ei ole väga oluline.
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013 annab kirjapildiks: tervis[e]edendus. Selgituseks, et nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta.