Riigikogus 2003. aasta 12. märtsil vastu võetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega tunnistati tuberkuloos (TB) Eestis eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Sellega võttis riik endale kohustuse tagada efektiivne tuberkuloosikontrollialane tegevus.
Eesti taasiseseisvumise järgselt, 1990. aastatel hakkas tuberkuloosi haigestumine sagenema. Aastal 1998 diagnoositi Eestis 48 uut haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta, mis on ligi kümme korda sagedasem kui Põhjamaades.
1997. aastal kinnitati riikliku tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003, mille käigus korraldati vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele ümber senine tuberkuloosi kontrolli- ja ravistrateegia.
Tuberkuloositõrje jätkuprogrammide käigus – aastatel 2004–2007 ja 2008–2012 – on jätkunud kõigi seniloodud struktuuride edukas toimimine ning selle tulemusel on tuberkuloosi esmashaigestumus vähenenud 2013. aastaks 17,2 uue haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta.
Alates 1. jaanuarist 2013 eraldiseisvat tuberkuloositõrje programmi ega strateegiat enam ei ole, kuigi jätkuvad kõik senised tegevused. Tuberkuloositõrje tegevused ja teenused on integreeritud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 IV valdkonna meetme nr 8 alla, on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.12.2012 korraldusega nr 527 ja neid koordineerib Tervise Arengu Instituut.
Kuigi alates 2000. aastast on tuberkuloosijuhtude üldarv stabiilselt langenud, on Eestis jätkuvalt suhteliselt kõrge multiravimresistentsete ja nn eriti resistentsete tuberkuloosijuhtude suhtarv.
HIV-epideemia on suurendanud tuberkuloosi haigestumist kogu maailmas rohkem kui ükski teine riskifaktor. HIV-positiivsetel inimestel on enam kui 30 korda suurem risk haigestuda tuberkuloosi võrreldes HIV-negatiivsetega.
Vaatamata tõsisele prognoosile, et aastaks 2015 võib HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset TB-haigestumuse tõusu, pole HIV-nakatunute osakaal TB-haigete hulgas õnneks plahvatuslikult kasvanud, vaid on viimastel aastatel stabiliseerunud. Esimene TB/HIV kaksikdiagnoosiga patsient diagnoositi 1997. aastal ja 15 aastaga on TB/HIV patsientide osakaal tõusnud nullist 16,7%-ni 2012. aastal ja 2013. aastal siiski veidi vähem ehk 11,8% TB-haigetest, mis on 12,3% HIV testitud haigetest. HIV-testimise osakaal TB-haigete hulgas on tõusnud alates 2003. aasta 65%-lt 96,2%-ni 2013. aastal. 2012. aastal oli 16,7% testitud TB esmastest ja retsidiivjuhtudest HIV-nakkusega. 2013. aastal oli HIV-nakkuse osakaal 12,3%, samas testitud oli 96,2% TB-haigetest.
Tuberkuloositõrje raames:
- Tagatakse kõikidele ambulatoorsel ravil viibivatele tuberkuloosihaigetele otseselt kontrollitav ravi.
- Lisaks on opioidsõltuvusega tuberkuloosihaigetel võimalus saada samaaegselt opioidsõltuvuse asendusravi. Alates 2011. aastast on tuberkuloosihaigetel võimalus ka alkoholsõltuvuse tasuta ravile.
- Toimub Sotsiaalministeeriumi poolt tuberkuloosi raviks vajalike ravimite hankimine ja jaotamine.
- Toimub mükobakterioloogia labori referenttegevus SA Tartu Ülikooli Kliinikum mükobakterioloogia labori baasil.
- Toimuvad regulaarsed tuberkuloosialased koolitused meditsiinitöötajatele.
- Registreeritakse kõik tuberkuloosi haigusjuhtud Tuberkuloosiregistris ja jälgitakse nende haiguskulgu kuni paranemiseni.
Lisainfo
- Kontaktisikud:
- Tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp, tel 659 3917, piret.viiklepp@tai.ee
- Otseselt kontrollitava ravi koordinaator Manfred Danilovits, manfred.danilovits@kliinikum.ee
- Otseselt kontrollitava ravi koordinaator Veronika Iljina, veronika.iljina@ivkh.ee
- Tuberkuloosikahtluse korral uuringutele pöördumine
- Uuringule on oodatud kõik tuberkuloosi kahtlusega patsiendid, varem tuberkuloosi põdenud isikud ja tuberkuloosihaigete kontaktsed.
- Arstile pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja.
- Uuringud tuberkuloosi suhtes on tasuta ja seda ka ravikindlustust mitteomavatele inimestele.
- Haiglate nimekiri ja kontaktid, kuhu pöörduda
- Tuberkuloosi ning tuberkuloosi ennetuse ja -ravi kohta saad pikemalt lugeda Terviseinfo portaalist.