Personaalmeditsiin toob kaasa palju uusi, mõneti ootamatuid eetilisi probleeme
17. DETSEMBER 2020
Kirjandusülevaade personaalmeditsiini eetilistest aspektidest näitas, et praegune tervishoiusüsteem vajab olulisi muudatusi, mis tagaks toimetuleku valdkonna kiire arenguga kaasnevate eetiliste probleemidega. Nendeks on näiteks puudujäägid patsientide ja tervishoiutöötajate teadmistes, teadlik nõusolek, privaatsus ja konfidentsiaalsus ning tervishoiuteenuste õiglane kättesaadavus. Personaalmeditsiini edasiseks edukaks arenguks tuleb leida tasakaal ühiskondliku kasu, teaduse arengu ja individuaalse kasu vahel.
Geneetilisel testimisel tuvastatavad sekundaarsed leiud on haruldased
17. DETSEMBER 2020
Seni teadaolevalt suurimas, kliiniliselt olulisi sekundaarseid leide ehk juhuleide käsitlevas kohortuuringus eMERGE III uuriti 21 915 inimese geeniandmeid sekundaarsete leidude esinemissageduse hindamiseks. Kõige enam esines sekundaarseid leide vähkkasvajate (1,38%) ja kardiovaskulaarsete haiguste (0,87%) tekke riskiga seotud geenides.
Teadlased testisid eesnäärmevähi diagnoosimeetodi sobivust paljurahvuselisele rahvastikule
26. NOVEMBER 2020
Eesnäärmevähi diagnoosimisel kasutatav Stockholm3 arvutusmudel vajas testimist, kas see annab täpseid tulemusi ka paljurahvuselises rahvastikus. Rootsi ja USA meestega tehtud uuring näitas, et meetod sobib ladina- ja mitte-ladinaameeriklaste puhul, ent vajab rekalibreerimist kasutamiseks afroameerika päritolu inimeste puhul.
Personaalmeditsiini rakendamine Eestis – IT-taristu loomine
26. NOVEMBER 2020
Eelmistes personaalmeditsiini uudiskirja numbrites andsime ülevaate personaalmeditsiini arengust Eestis ja tutvustasime käimasolevaid kliinilisi juhtprojekte. Edaspidi vaatleme, milline on personaalmeditsiini rakendamise hetkeseis, ja kuidas edenevad projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ tegevused.
Ülevaade: kuidas lõimivad eri riigid genoomikat tervishoidu
26. NOVEMBER 2020
Geeniandmete kasutamist kliinilises praktikas on nii teadus- kui ka ajakirjanduses kajastatud palju, kuid Eesti ja ka välismaa arstidel on jätkuvalt rohkesti küsimusi, kuidas see päriselt toimima peaks. Värske ülevaateartikkel käsitlebki, kuidas eri riikides genoomikat kliinilisse praktikasse viiakse.
Veel artikleid...
- Geneetiline riskiskoor võimaldab ennetada ravimist tingitud maksakahjustuste teket
- Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses
- Geeniandmete analüüsiga tuvastati perekondliku hüperkolesteroleemia juhud
- Ilmunud on esimene personaalmeditsiini uudiskiri