Embrüo siirdamiseelne geneetiline testimine suurendab tõenäosust saada terve laps
25. MÄRTS 2021
Inimembrüoid testiti geneetiliselt esimest korda 1990. aastal, mil Handyside jt tuvastasid testimiste abil loote sugu eesmärgiga siirdada naissoost embrüoid, et sel viisil vältida X-liiteliste haigustega laste sündi. Seejärel on reproduktiivmeditsiin läbi teinud kiire arengu. Tänapäeval kasutatakse mitmeid meetodeid, mis võimaldavad suurendada elussündide arvu ja vähendada ema vanusest tingitud riski, et sünnib kromosoomihaigusega laps.
Ajakirjas Science Direct avaldatud ülevaateartikkel (Harris jt) tutvustab embrüo geneetilise testimise erinevaid meetodeid, sealhulgas kromosoomide õige arvu hindamist ehk aneuploidsuse* testimist, ühe geeni kõrvalekallete ja kromosoomide struktuuri muutuste tuvastamist.
Geneetiline testimine selgitab viljatuse põhjuseid ja toob reproduktiivmeditsiinis fookuse ennetamisele
25. MÄRTS 2021
Viljatus puudutab umbes 10–15 protsenti inimestest vanuses 20–45 aastat. Kogu genoomi sekveneerimise metoodikate arenemine on loonud võimaluse kindlaks määrata viljatuse põhjuseid, mis seni on paljude paaride puhul jäänud tuvastamata, nagu märgitakse „National Library of Medicine“ artiklis.
Eesti vähitõrjeplaan hõlmab ka personaalmeditsiini rakendamist
22. VEEBRUAR 2021
Valmiv vähitõrjeplaan 2021–2030 kirjeldab Eesti seniseid edusamme ja vajakajäämisi ning seab prioriteedid edasiseks – kuidas tulla toime vähitõrje ja tervishoiusüsteemi ees seisvate katsumustega, tagada igale patsiendile parim võimalik ravitulemus ning toetada patsiente ja nende lähedasi kogu vähiteekonna jooksul.
Personaalmeditsiini rakendamine reproduktiivtervise valdkonnas
25. MÄRTS 2021
Personaalmeditsiin aitab leida igale inimesele just talle kõige paremini sobiva ennetus- või raviplaani, mis võtab arvesse nii tema geeniandmeid kui ka keskkonna-, tervisekäitumise- ja terviseandmeid. TÜ Eesti geenivaramu eestvedamisel arendatakse selliseid personaalmeditsiini lahendusi mitmes valdkonnas, sealhulgas reproduktiivtervise alal.
Euroopa võtab kursi genoomika laiemale kasutamisele tervishoius aastatel 2021—2027 ja edasi
22. VEEBRUAR 2021
Rahvusvahelisel vähipäeval, 4. veebruaril, avaldas Euroopa Komisjon oma vähiplaani „Europe’s Beating Cancer Plan“, mis on väga ulatuslike meetmete ja soovituste kogu, mille eesmärk on vähendada järgmise seitsme aasta jooksul kogu Euroopas vähki haigestumist ja suremist. Eraldatud 4 miljardit eurot tagab ka piisava rahalise toe, et seatud sihid saavutada.