Hea lugeja!
Soovin sulle head vaimset tervist ja kogukonda kuulumise tunnet! Kutsun kaasa mõtlema, kuidas on omavahel seotud positiivse vaimse tervise hoidmine, personaalse taastumise toetamine, lootuse väärtustamine, kogukondlikkus ja avatud dialoog. Kõigist neist teemadest on selles numbris juttu.
Alustan ühest kogemusloost. Kirjutan neid ridu, kui seljataga on pikk ja inspireeriv koosõppimise nädalavahetus fookusega kogukonnal, kestlikkusel ning koostööl. Ühel õhtupoolikul jõudsime äsja kokku tulnud grupiga spontaanselt hetke, kus iga inimene väljendas vestlusringis seda, milliste oma teadmiste ja oskustega saab ta teisi aidata ning mida teistelt vajab. Märkasin, mis hakkas meie kogukonnas seejärel toimuma: inimesed algatasid järgnevatel tundidel huviga neljasilma või väikese grupi vestlusi, küsisid kogemusi, infot ja nõu. Kujunes kogukonnatunne ja mõistmine, kuidas me vajame üksteist inimestena, et ise oma asja edasi ajada. Kirjeldatu taustal tärkas lootus ees ootava pika koostöö suhtes. See kinnitas varem tekkinud mõtet, et inimesed otsivad kogukonda kuulumise kogemust.
Me vajame seotustunde kogemist ja inimsuhete võrgustikku kuulumist, sest sel juhul suudame hoida oma vaimset tervist ja olla panustavad kogukonnaliikmed. Iga inimene, sh ka inimene, kellel on raskusi vaimse tervisega, vajab kogukonna tuge. Üks viis tuge pakkuda on väärtustada kogemuslugusid. Nende jagamise juures on oluline teada, mis on kogemuslugu ja mis muudatusi teeb läbi kogemusloo jagaja ning kuulaja. Vaimse tervise raskustega inimeste personaalse taastumise toetamiseks on teisigi viise. Ajakirjast leiab artikleid selle kohta, kuidas spetsialist saab personaalset taastumist toetada, olles inimesele lootuse hoidja ja kuidas kriisikaardi koostamine aitab tõsta inimeste teadlikkust ning valida käitumisviise, mis hoiavad ära teadmatusega kaasas käia võiva kahju. Juttu tuleb, miks vaimse tervise valdkonnas pööratakse praegu palju tähelepanu avatud dialoogi põhimõtete rakendamisele ja taastumisele suunatud coachingule ehk mõttetreeningule. Avatud dialoog võimaldab taluda ebakindlust, inimeste erisuguseid vaateid ja astuda samme suhtevõrgustikku kuuluvuse tunde suurendamiseks.
Taastumisele suunatud mõttetreeningu elemendid annavad praktikule hea raami, kuidas kujundada olukord, mis innustab inimest ise tegelema oma eesmärgi saavutamise võimalustega, et selle käigus justkui iseenesest võtta tagasi kontroll teatud eluaspektide üle.
Olen lootusrikas vaimse tervise valdkonna arengu suhtes. Probleemolukordade keerukustest olenemata on meil olemas mitmekesiseid toetuse võimalusi ka kogukonna näol.
Dagmar Narusson
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö lektor ja sotsiaalse innovatsiooni teadur