Eessõna. Helmer Hallik: 2020. aasta võtsime vastu selliselt, kus igapäevased elumustrid sisaldasid paljuski individuaalseid eesmärke, jättes tagaplaanile kogukonnad ja organisatsioonilised vajadused. Sotsiaalala töötajad ja teised toetavad inimesed on muutunud meie kogukondades äkitselt nähtavaks. Vajatakse tuge, sellepärast ka märgatakse ja nende järgi hõigatakse.
Persoon. Hooldustöö eeldab soovi teiste eest hoolitseda
Kadri Kuulpak
Hooldustöö ei sobi igaühele. Teadmistele ja oskustele lisaks on vaja ka füüsilist võimekust, vaimset valmisolekut ning empaatilist meelt. Aga ka oskust säästa iseennast. Seekord räägivad ajakirjas oma tööst kolm hooldustöötajat.
Sotsiaaltöö eriolukorras. Sotsiaaltöötaja sotsiaalne töö füüsilise eraldatuse tingimustes
Airi Mitendorf
Sotsiaaltöö tuumaks on sotsiaalne mudel, mis näeb inimesi sotsiaalsetena, kogukonnas ja ühiskonnas osalejatena. Sotsiaaltöötajate töö on praegu eriliselt oluline, et anda inimestele praktilisi juhiseid igapäevasuhtluse korraldamiseks.
Sotsiaaltöö eriolukorras. Sotsiaalala töötajad kriisi keskmes
Sirlis Sõmer-Kull
Kriisi suuremad mõjud sotsiaalvaldkonnale on tõenäoliselt alles ees. Kui töötamise võimalused jäävad piiratuks ning majanduse taastumisele kulub aega, võib suureneda nende inimeste hulk, kes vajavad abi nii igapäevaeluga toime tulekul, lähedase hooldamisel või ka sissetuleku tagamisel.
Sotsiaaltöö eriolukorras. Sotsiaaltöötajagi saab tegutseda kodukontoris
Kaia Tähe, Karin Jürgens-Rampe, Aivi Sobak
Oleme harjunud töötama Astangul eraldi kabinettides, kus igaühel on suur ekraan, mugav tool ja laud. Kabinetivaikuses on hea tööle keskenduda. Üleöö muutus kõik. Vaikusest ja rahust ei jää midagi alles, kui peres kasvavad lapsed.
Sotsiaaltöö eriolukorras. Tegus elu jätkub ka kriisiolukorras
Liina Lanno
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorras on erihoolekande töötajatel ülesandeid topelt – teha kõik endast olenev, et viirus ei jõuaks üksustesse ning jätkata samal ajal klientidele kodus tegevuste ja toetuse pakkumist. Mõlemad ülesanded nõuavad töötajatelt nii distsipliini kui ka loovust – kõrgendatud hügieenireeglite järgimise nõue eeldab tähelepanu ja järjepidevust. Kõige kindlamalt saab kliente kodus hoida siis, kui pakkuda neile päeva jooksul huvitavat ja aktiivset tegevust.
Kogemus. Üheskoos tuleme kriisiga toime
Anneli Tõru
Enamik, kes me oleme valinud oma erialaks töö sotsiaalvaldkonnas, ei ole saanud ettevalmistust ega kogemust, et töötada olukorras, kuhu oleme praegu sattunud.
Kogemus. Isiklik mugavusala
Jaana Laanemann
Viimasel ajal tehakse nalja isiklikust mugavusalast väljumise üle. Paljudel meist on elu pahupidi pööratud. Koroonaviirus on niivõrd oluliselt mõjutanud pea kõiki meie elu valdkondi, nii isiklikku elu kui ka tööd.
Sotsiaaltöö korraldus. Psühhosotsiaalne kriisiabi eriolukorras
Helen Alton
Psühhosotsiaalne kriisiabi hõlmab paljusid toetavaid tegevusi, mis parandavad inimeste heaolu- ja turvatunnet, ratsionaalset otsustamist ning käitumist. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on kontaktpunktiks psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel hädaolukorras.
Sotsiaaltöö korraldus. Kuidas on rakendunud muudatused asendus- ja järelhooldusteenuse valdkonnas?
Helen Jõks
Asendus- ja järelhooldusteenuse korraldus- ja rahastamissüsteem muutus natuke rohkem kui kaks aastat tagasi. Selle lühikese ajaga on juba välja tulnud uue süsteemi mõned eelised ja kitsaskohad.
Õigus. Asenduskodus või perekodus elava lapse suhtlus bioloogilise vanemaga
Margit Sarv
Asendus- või perekodus elava lapse ja tema vanema suhtluse korraldamine võib puudutada paljusid lapsi, seetõttu on oluline selgitada suhtluse tagamise põhimõtteid.
Õigus. Asendushooldusperes elava lapse identiteediõigus
Ingrid Sindi
Õigus identiteedile on lapse üks kodanikuõigus ja -vabadus. Asendushooldusperes kasvavate laste puhul on nende identiteediõigus aga erilise tähtsuse ja tähendusega, seda tuleb austada ja sellega arvestada.
Kohalik omavalitsus. Sotsiaaltöö Rakvere linnas
Kersti Suun-Deket
Rakvere on mitmes ringkonnas tuntud kui kreisilinn, kus tehakse asju veidi teistmoodi. Sotsiaaltöötajad viivad ellu tulevikku suunatud projekte ja otsivad võimalusi, kuidas muuta teenused inimestele paremini kättesaadavaks.
Sotsiaaltöö kui elukutse. Sotsiaaltöötaja kutsestandardid uues kuues
Marju Selg
25. märtsil kinnitas Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu uuendatud sotsiaaltöötaja kutsestandardid Sotsiaaltöötaja, tase 6 ja Sotsiaaltöötaja, tase 7. Sügisene kutse taotlemise voor toimub uuendatud kutsestandardite järgi.
Sotsiaaltöö kui elukutse. Pilguheit kohalikule sotsiaaltööle ja kohalikule sotsiaalpoliitikale
Hans van Ewijk
Üleminek riiklikult juhitud sotsiaalpoliitikalt kohapeal väljatöötatud poliitikatele on kooskõlas keerukate ühiskondade olustikuga, milles esmatähtis ei ole mitte ressursside jagamine, vaid toimetulek elu endaga, individuaalselt ja just neis oludes.
Sotsiaaltöö kui elukutse. Malcolm Payne ja Hans van Ewijk: hea sotsiaaltöötaja põhiomadus on visadus
Regina Lind
Veebruaris said huvilised kuulata tallinna Ülikoolis kahe tunnustatud sotsiaaltöö uurija mõtteid. Manchesteri Metropolitani ülikooli emeriitprofessor Malcolm Payne (Suurbritannia) ja Utrechti humanitaarteaduste ülikooli emeriitprofessor Hans van Ewijk (Holland) andsid intervjuu ka Sotsiaaltööle.
Sotsiaaltöö kui elukutse. Inspireerivaid mõtteid Dubrovnikust
Reeli Sirotkina
Dubrovnikus korraldatud sotsiaaltöö konverentsi teemadest nii mitmedki olid aktuaalsed ka Eesti konteksti arvesse võttes. Mõnes valdkonnas võib Eesti end julgesti teistele eeskujuks seada, aga on ka valdkondi, mida on meilgi põhjust parandada. Inspireerivaid ideid ja erinevaid teemakäsitlusi oli konverentsil rohkesti.
Sotsiaaltöö haridus. Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu – uus magistriõppekava Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis
Merle Linno
2020/2021. õppeaastal avatav magistriõppekava annab teadmised, kuidas disainida kestlikke lahendusi kogukondade arendamiseks nii, et oleks tagatud inimeste heaolu.
Sotsiaaltöö haridus. Dementsuse käsitlus kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppekavades
Eve-Merike Sooväli, Merle Varik, Janika Pael
Dementsuse temaatika on päevakorral kogu maailmas, sest rahvastiku vananemise ja eakate inimeste hulga suurenemisega kasvab ka dementsusega inimeste arv.
* artikkel avaldatud ainult veebis
Tööalane tugi. Kogemusi lastekaitsetöötajate supervisioonist
Tiina Merkuljeva
Supervisiooni kui reflektiivset praktikat kasutatakse Eesti sotsiaaltöös järjest enam. Eesmärk on toetada inimeste heaolu eest seisvate spetsialistide, professionaalsete võrgustike ja organisatsioonide toimimist nii tulemust kui ka inimesi väärtustaval moel.
Uurimus. Sotsiaalne transport Eestis kui ühiskondliku ja eraelu siduja
Jüri Kõre
Tugiteenusena loob sotsiaaltransport võimaluse üldiste avalike- ja sotsiaalteenuste kasutamiseks. Teenus on kulukas ja administratiivsest vaatenurgast ajamahukas, seetõttu mõjutab see omavalitsustasandi sotsiaaltöö korraldust. Kuidas omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistid kohalikke võimalusi ise hindavad ning milline pilt avaneb analüüsides arengukavasid, teenuse osutamise kordasid, projektide raporteid jt dokumente?
Uurimus. Lapse hääl lastekaitsetöös – laste osalemiskogemused
Kadi Lauri, Karmen Toros, Rafaela Lehtme
Lapse õigus olla ära kuulatud ja osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel tuleneb rahvusvahelisest õigusest, mida toetavad ka Eesti seadused. Kuigi lapse kaasamise tähtsust tema huvide väljaselgitamisel ja heaolu hindamisel rõhutatakse Eestis üha enam, ei arvestata lastega veel piisavalt.
Uurimus. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide analüüs
Signe Piirsalu
Iga hoolekandeasutuse meeskond tahab olla veendunud, et nende tegevus on kooskõlas asutuse visiooni, missiooni ja põhiväärtustega. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus uuris 2019. aastal taaskord oma klientide olukorda, saavutusi ja võimalusi.
Sotsiaaltöö praktika. Dementsusega edukalt elamise eelduseks on kaasav ühiskond
Katre Pall, Miret Tuur
Dementsusdiagnoosi saanud inimene peaks jääma võimalikult iseseisvaks ja tegelema niisuguste tegevustega, mis lükkavad edasi suuremat hooldusvajadust. Toeks saavad olla nii lähedased kui ka kogukond.
Sotsiaaltöö praktika. Abistavad digilahendused – tuleviku hooldustöö võti
Terje Bachmann
Moodne aeg on loonud erisuguseid uusi abistavaid digilahendusi ka hoolekandeasutustele. Mitmed neist toetavad turvalisust, pakuvad võimalusi suhtlemiseks, ajaveetmiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks või on hoopis abivahendiks rehabilitatsioonis.
Sotsiaaltöö praktika. Tehnilised abilahendused Koeru Hooldekeskuses
Terje Teder
SA Koeru Hooldekeskus viis eelmisel aastal ellu projekti „Dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamine”, mille tulemusena loodi teenuse osutamiseks senisest paremad tingimused ja inimestele parem elukeskkond. Projekti käigus rajati kohandatud õueala-teraapiaaed, teraapiatubasid ja miljööteraapilisi kohandusi. Kasutusele võeti ka erisuguseid uusi tehnilisi lahendusi.