Haigekassa kindlustamata patsientide vigastuste andmete imputeerimine
- Töö eesmärgiks on Haigekassale saadetavate andmete täiendamine kasutades lisainformatsiooni allikana tervise infosüsteemi andmeid.
- Eriarstiabi haigestumusstatistika võrdlus Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa andmestikes
- Magistritöö põhineb 2016. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu eriarstiabi raviarvetel ja TAI poolt kogutud haigusjuhtude andmetel. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas haigestumusstatistikat on võimalik toota Eesti Haigekassa raviarvete põhjal, mida TTO-d igal juhul deklareerivad.
- Andmekadu ja vead ning nendega kaasnevate takistuste lahendamine (2018)
-
- Tervisestatistikat kogub, töötleb, analüüsib ja avaldab Eestis Tervise Arengu Instituut (TAI). Üheks statistika andmeallikaks kasutab TAI E-Tervise infosüsteemi ehk TIS-i. Kahjuks esineb vaadeldavas andmebaasis puudujääke andmete kaetuses ja kvaliteedis. TIS-i andmete valideerimiseks kasutab TAI Eesti Haigekassa saadetud raviarvete andmeid. Tänaseks on haigekassale laekunud rohkem vaatlusi kui tervise infosüsteemi. Kui aga analüüsitavas andmebaasis on andmed jäetud saatmata, siis on oluline statistika tegemisel sellega arvestada ja rakendada vajalikke statistilisi meetodeid.
- Leibkondade tervishoiukulude arvestusmetoodika (2010)
- Käesoleval magistritööl põhineb praegune leibkondade tervishoiukulude arvestusmetoodika. Antud töös on detailselt ära kirjeldatud andmete jaotamine eri klassifikaatorite vahel ning põhjendatud on metoodikas kasutatud eelduste rakendamist.
- NB! Praegune tervisestatistika osakonnas kasutusel olev leibkonna eelarve arvestusmetoodika on käesolevas töös kirjeldatud metoodika edasiarendus.
- Sesoonne korrigeerimine arsti ambulatoorsete vastuvõttude näitel (2014)
- Statistika tegijad kasutavad sageli aegridade sesoonset korrigeerimist. Artikkel selgitab miks seda tehakse ning mis on sesoonselt korrigeeritud aegrida ja milleks on seda vaja.
- Tervishoiukulude ja SKP suhte prognoos
- Tervishoiukulude osatähtsuse SKP-st prognoos on üks raskematest ülesannetest, kuna tervishoiu nõudmine ja pakkumine sõltuvad paljudest asjaoludest, nii demograafilistest kui ka mittedemograafilistest parameetritest. Artikkel toob need parameetrid välja ning selgitab, mis ohud võivad tekkida tervishoiukulude ja SKP suhte kasutamisel.
- Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine (2012)
- Analüüs pakub informatsiooni ning metoodilisi ja analüütilisi selgitusi tervishoiutöötajate statistika olukorrale Eestis. Lisaks ka teavet ja tõendusmaterjali arstide andmete kohta.
- Tervishoiutöötajate arvestuse metoodika 2008-2012
- Analüüs annab Tervise Arengu Instituudi poolt aastatel 2008–2012 tervishoiutöötajate kohta kogutud andmete tõlgendamiseks olulist metoodilist baasinformatsiooni 2012. aasta näitel, sest andmete kogumise süsteem ja metoodika ei ole nimetatud aastatel muutunud.
- Analüüsi esimene osa kajastab tervishoiutöötajate kohta statistiliste andmete kogumise üldpõhimõtteid ja andmeallikaid. Teises peatükis antakse ülevaade tervishoiutöötajate arvu ja nende poolt täidetud ametikohtade arvestusest ning kolmandas peatükis andmete tõlgendamisest.
- Tervishoiutöötajate statistika võrdlus tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklike registritega arstide andmete põhjal
- 2012. aasta aprillis viis Tervise Arengu Instituut tervishoiutöötajate kohta statistiliste andmete kogumise uuendamiseks läbi pilootuuringu. Analüüsis võrreldakse pilootuuringu raames kogutud arstide andmeid tervishoiutöötajate riikliku registri ja tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmetega. Selle eesmärk on hinnata registrites sisalduvate andmete sobivust tervishoiutöötajate statistika koostamiseks.
- A System of Health Accounts (Tervishoiukulude arvestamise metoodika 2011 (SHA2011; 2017. aastal täiendatud versioon)