2018. aastal opereeriti Eestis haiglaravil 74 000 ja päevaravis 61 100 patsienti. Võrreldes eelneva aastaga oli päevaravis opereerituid 7,6% ja statsionaaris opereerituid ligi kaks protsenti enam, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.
Päevakirurgia protseduuride kasvu olulisim põhjus oli haigekassa suurem rahastus katarakti (silmakae e hallkae) opereerimisel. Laste (0–14-aastased) päevakirurgia omakorda vähenes (4%) tervisestatistika andmetel, seda peamiselt vähenenud suu ja neelu protseduuride tõttu.
Statsionaarset ja päevakirurgiat osutatakse endiselt kõigis maakondades, enamuse opereeritutest moodustasid kesk- ja piirkondlike haiglate patsiendid (haiglaravist 89%, päevaravist 68%). Vältimatut kõhukoopa kirurgiat teostati 2018. aastal kõigis maakondades peale Jõgevamaa.
Haiglaravil opereeriti kõige sagedamini luu- ja lihaskude ning seedetrakti, päevakirurgias silmi ja naissuguelundeid.
Tervise infosüsteemi andmete põhjal on avaldatud valik operatsioonidest patsiendi elukoha maakonna järgi. Maakonniti vähesema varieeruvusega on keisrilõiked, kubemesonga ja ussripiku operatsioonid. Teiste operatsioonide suurem maakondlik varieeruvus on osaliselt tingitud andmete halvemast ja ebaühtlasest hõlmatusest võrreldes tervisestatistika või haigekassa andmetega, kuigi eelmise aastaga võrreldes on hõlmatus veidi paranenud.
Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.