Tervise Arengu Instituudi värske analüüs võtab vaatluse alla perearstiabi visiidid. Sõltuvalt patsiendi soost, east, haigusest, haigus- ja visiiditüübist ja visiidi kuupäevast prognoositi 1) perearstiabi visiitide arvu ühe patsiendi kohta, 2) tõenäosust, et patsient pöördub ühe ja sama diagnoosiga tagasi ning 3) kui pikaks patsiendi haigus kujuneb.
Analüüs kinnitas, et aasta jooksul tehtud visiitide arv sõltub patsiendi vanuse- ja diagnoosirühmast, diagnoosi tüübist (esialgne, esmane, korduv), esimese visiidi tüübist (perearsti/-õe vastuvõtt, nõustamine telefoni või e-posti teel), kuid ei sõltu patsiendi soost. Enim visiite prognoositakse perearstiabi patsientidel vanuses 0–4 ja kõige vähem vanuses 15–24. Diagnoosi järgi prognoositakse perearstiabis enim visiite vereringeelundite haigusega patsiendil ja kõige vähem silma- ja silmamanuste haigusega patsiendil. Enim visiite esineb patsiendil, keda nõustas pereõde e-posti teel ja kõige vähem patsiendil, kes sattus kohe perearsti vastuvõtule. Kui vaadata kaht isikut samas vanuserühmast, sama diagnoosirühma ja tüübiga ning pöördumiskuupäev on sama, kuid ühel neist on esimene visiit pereõde nõustamine e-posti teel ja teisel perearsti vastuvõtt, siis esimese patsiendi visiitide arv on 43% suurem, kui teisel.
Haiguskestuse prognoos sõltub soost, vanuse- ja diagnoosirühmast, samuti diagnoosi tüübist ning esimese visiidi tüübist. Lühim prognoositud haiguskestus on 15–24-aastastel ja pikim 65–84-aastastel patsientidel. Naiste haiguskestus väga ei erine meestest (keskmiselt oli see 1% pikem). Diagnoosi järgi on pikima haiguskestusega vigastuse, mürgistuse või muu välispõhjuste toime tagajärjega patsiendid ja lühimaga on seotud terviseseisundit mõjustavate tegurite ja kontaktidega terviseteenistuses. Kõige pikemalt on haiged need patsiendid, keda esimesel visiidil nõustas pereõde telefoni teel ning kõige lühemalt need, keda nõustas perearst telefoni teel.