2018. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1434 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 441 perearstiabi-, 487 hambaravi-, 309 eriarstiabi- ja 144 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.
2018. aastal alustas tegevust 51 ja lõpetas 58 iseseisvat tervishoiuteenuse osutajat. Eelneva, 2017. aastaga võrreldes on juurde tulnud 3 eriarstiabiasutust, perearstiabiasutuste arv vähenes 11 võrra.
Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 539, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 487. Eelneva aastaga võrreldes vähenes hambaraviteenuse osutajate arv 3 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenuse osutajatest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.
Hambaraviteenust pakkus 99% asutustest, see tähendab, et vaid 1% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia, kirurgiliste protseduuride ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2018. aastal 71%, ortodontiat 11%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 93%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 72%, kirurgilisi protseduure 49% ning röntgenuuringuid 80% kõigist hambaraviteenuse osutajatest.
Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2018. aastal liidestunud 98,6% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest (1414 asutust). Võrreldes 2017. aastaga on nende asutuste arv, mis on e-tervise infosüsteemi andmeid edastanud, 16 võrra tõusnud: kokku oli 2018. aastal selliseid asutusi 1108 ehk 77,3% e-tervisega liidestunutest.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2018. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60.