Eelmisel aastal tehti Eesti tervishoiuasutustes 1 178 174 kompuutertomograafilist uuringut, mis on kolmandiku võrra enam kui 2016. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Samas uuritud patsientide arv suurenes ainult 2%, mis viitab, et kompuutertomograafilisi korduvuuringuid tehakse oluliselt enam.
Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 858 516 korda, mis on 4% vähem kui 2016. aastal.
2017. aastal tehti 26 175-le patsiendile 55 468 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 8% rohkem kui 2016. aastal, sealhulgas aga vähenes angiograafiate arv 3%.
Funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv vähenes võrreldes 2016. aastaga vaid 0,5%. Eriarstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 5% ja perearstiabiasutustes 4% vähem ning haiglates 2% ja taastusraviasutustes 3% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.
Taastusravi protseduuride arv vähenes võrreldes 2016. aastaga 2%. Suurima osa taastusravist (28%) moodustab massaaž, mille protseduuride arv vähenes 2017. aastal võrreldes eelmisega 6%.
Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel kolmel aastal pidevalt tõusnud, seda eelkõige immuunuuringute arvu kasvu tõttu – kui 2014. aastal tehti iga 100 patsiendi kohta 34 uuringut, siis 2017. aastal tehti immuunuuringuid juba igale teisele patsiendile.
2017. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist ning eraldi radioloogia kokkuvõte haiglavõrgu arengukava haiglate järgi.