Aastal 2017 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 7 miljoni euro eest, mis on ligi 2% vähem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, vähenes 3%. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 7000 inimese raviarvete eest.
Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. aastal esitati enim raviarveid Soomest.
Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega direktiivi „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 7 miljonile veel 7 miljonit eurot.
Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilsena. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.
Joonis 1. Euroopa riikide kindlustatute ravijuhud Eestis, 2017
Nii välismaa mehed kui ka naised kasutavad Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teistele Euroopa riikide kindlustatutele pakutakse abi valdavalt kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.
Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.