Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2014. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta.
Tervishoiuteenuseid osutavatest asutustest lõpetas 2014. majandusaasta positiivse tulemusega 86% asutustest. Kahel eelneval aastal oli tulem positiivne 85%-l asutustest.
Võrreldes 2013. aastaga, kus miinusesse jäid kiirabi ja diagnostikaasutused, kujunes 2014 majandusaasta edukaks kõigis tervishoiuteenuse osutajate gruppides. Perearstiasutuste hulgas oli selliseid asutusi 93% (2013 - 91%), haiglatest ja kiirabiasutustest 75% (2013 – vastavalt 60%). Kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest moodustab suurima osa haigekassa rahastus, mis on jätkuvalt 67% tervishoiuteenuste rahastamisest. Asutuse liigiti oli haigekassa tulude olulisus kõige suurem perearstiasutustes (94%), kuid siin on toimunud ühe protsendipunktiline langus. Haigekassa rahastus proportsionaalne maht on jäänud samale tasemele haiglate (79%) ja õendusabiasutuste (75%) eelarves.
Kõige suurem osa haigekassa poolt tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summadest läks haiglatele. Nii haiglate kui ka perearstiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 67%-l ja 9%-l.
Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 97% nende tuludest ja kasvades ühe protsendipunkti võrra. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% laekus jätkuvalt riigieelarvest. Haiglatele järgnesid eriarstiabiasutused 4%-ga kasvades ühe protsendipunkti võrra. Haiglate osatähtsus riigieelarvest tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summades oli jätkuvalt suurim – 62%, kahanedes siiski 3 protsendipunkti võrra. Haiglatele järgnes kiirabi 22%-ga – kasv 4 protsendipunkti.
Tervishoiuteenuse osutajate kuludest moodustasid suurima osa tööjõukulud – ca 51%. Tööjõukulude osatähtsus kõigist tervishoiuteenuse osutajate tegevuskuludest on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Tööjõukulude osatähtsus tegevustuludest oli suurem kiirabi- (78%) ja õendusabiasutustes (75%) ning mõlemas asutuste grupis on toimunud 3 protsendipunktiline kasv. Väikseim on tööjõukulude osatähtsus diagnostika- (30% ) ja taastusraviasutustes (26%), viimases on toimunud isegi 4 protsendipunktiline langus võrreldes eelmise aastaga.
Materiaalse põhivara soetus on vähenenud (2014 – 90 milj, 2013 - 109 milj, 2012 – 120 milj). Samas on jätkuvalt suurenenud kinnisvarainvesteeringud – eelkõige haiglate, hambaravi- ja eriarstiasutuste lõikes ja seda nii investeeringutena hoonetesse kui ka maasse. Suurim suhteline materiaalse põhivara kasv on toimunud maa soetuse arvelt, suurim reaalne kasv meditsiiniseadmete soetuse arvelt. Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on märgatavalt kahanenud (2014 – 2,3 milj; 2013 – 21,8 milj; 2013 – 3,4 milj), kuna eelmise aasta tõusu puhul oli tegemist ühekordse osaluse omandamisega (sidus)ettevõttes.