Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2014. aasta esmashaigestumuse ja vigastuste välispõhjuste statistika.
2014. aastal registreeriti ligi 2,43 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad). Võrreldes 2013. aastaga on esmashaigestumiste arv jäänud samale tasemele.
Nii lastel (0-14 a) kui täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40% (haigestumuskordaja 1168 esmasjuhtu 1000 lapse kohta ehk umbes 1,2 esmasjuhtu lapse kohta). Neile järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (13%), kõrva- ja nibujätkehaigused (9%) ning vigastused ja mürgistused (8%).
Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17% esmashaigestumusest (236 haigusjuhtu 1000 mehe ja 318 haigusjuhtu 1000 naise kohta). Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal vigastused ja mürgistused (15%) ning lihasluukonna ja sidekoe haigused (14%). Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi. Kumbki haigusrühm moodustas ligikaudu 12% naiste esmashaigestumusest.
2014. aastal registreeriti kokku veidi üle 194 000 vigastuse välispõhjuse, mis on 3% võrra vähem kui aasta varem. See teeb 219 vigastust 1000 poisi ja 180 vigastust 1000 tüdruku kohta ning 178 vigastust 1000 mehe ja 104 vigastust 1000 naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui täiskasvanute puhul kukkumine (vastavalt 45% ja 42% kõikidest vigastustest).