Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati kehavälise viljastamise 2013-2014. aasta statistika (tabelid KV10-KV13).
Täna avaldatud statistika järgi maksis Haigekassa eelmisel aastal viljatusravi kulude katteks välja 1,478 miljonit eurot ning 2013. aastal 1,473 miljonit. Kuigi kulud kokku oluliselt suurenenud ei ole, siis kulukomponente eraldi vaadates on näha, et suurenenud on menetlustoimingute (14%) ja raviteenuse kulud (5%).
Raviteenuse kulu kasv on seotud kehavälise viljastamise piirhinna tõusuga. Võrreldes 2013. aastaga kallines see mullu 2,4%. Ravimite väljamaksed aga vähenesid 5,9% võrra.
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2014. aastal 2970 viljatusravi tsüklit, millele järgnes embrüode või seemnerakkude ülekandmine. 2013. aastal teostati viljatusravitsükleid 4% võrra rohkem ehk 3097 ravitsüklit. Neist kliinilise rasedusega lõppes 685. 2014. aasta kliiniliste raseduste arv selgub järgmisel aastal.
Kõige sagedamini kasutatav viljatusravi meetod on seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI). ICSI-i kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Toimingu käigus viiakse seemnerakk otse munarakku ning pärast munaraku viljastumist kantakse embrüo tagasi naise emakasse. Võrreldes 2013. aastaga sagenes ICSI meetodi kasutamine mullu 4%. Kõige sagedamini kasutatakse seda meetodit 35-39 aastaste naiste seas – kasv aasta varasemaga oli selles vanusgrupis 16%.
Eelmise aasta jooksul siirati 4605 embrüot (varajases arenemisjärgus loodet) ja sügooti (viljastatud munarakku), mida on võrreldes aasta varasemaga 2,6% rohkem. Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot.
Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2014. aastal 13 783 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud ehk IVF lapsi oli 355. IVF laste osakaal on veidi vähenenud: 2014. aastal moodustasid IVF lapsed kõigist elussündidest 2,6%, 2013. aastal aga 2,9%.