Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2013. aasta esmashaigestumuse ja vigastuste välispõhjuste statistika.
2013. aastal registreerisid tervishoiuteenuse osutajad kokku ligi 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad). Võrreldes 2012. aastaga on esmashaigestumiste arv tõusnud 3,4%. Osaliselt on registreeritud esmasdiagnooside arvu kasv tingitud infosüsteemi korrastamisest suuremates haiglates, tänu millele on 2013. aasta statistikas kajastatud rohkem kaasuvaid diagnoose kui varem.
Nii lastel (0-14 a) kui täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 43% (haigestumuskordaja 1285 esmasjuhtu 1000 lapse kohta). Neile järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (12%), kõrva- ja nibujätkehaigused (8%) ning vigastused ja mürgistused (7%). Haigestumuskordajad olid vastavalt 352, 245 ja 205 esmasjuhtu 1000 lapse kohta.
Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 20% esmashaigestumusest (haigestumuskordaja 322 esmasjuhtu 1000 täiskasvanu kohta). Meestel olid järgmisel kohal vigastused ja mürgistused (14%), lihasluukonna ja sidekoe haigused (13%) ning naha ja nahaaluskoe haigused (6%), vastavalt 191, 178 ja 87 juhuga 1000 mehe kohta.
Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam kuse- ja suguelundite ning lihasluukonna ja sidekoe haigusi. Kumbki haigusrühm moodustas ligikaudu 12% naiste esmashaigestumusest ehk vastavalt 230 ja 224 juhtu 1000 naise kohta. Neljandaks suuremaks haigusrühmaks oli naistel teatavad nakkus- ja parasiithaigused, mis moodustasid 7% esmashaigestumusest ehk 131 juhtu 1000 naise kohta.
2013. aastal registreeriti kokku 200 731 vigastuse esmasjuhu välispõhjust, mis on 3,3% võrra vähem kui aasta varem. See teeb 201 vigastust 1000 lapse ning 143 vigastust 1000 täiskasvanu kohta.
Enamik laste ja täiskasvanute vigastustest (vastavalt 88% ja 81%) olid põhjustatud kukkumisest või mehhaanilise jõu toimest (nt visatud või kukkuva eseme löök, kokkupõrge, loomahammustus jm). Sellest tulenevalt mõjutas vigastuste välispõhjuste koguarvu vähenemist enim mehhaanilise jõu toimest täiskasvanutele põhjustatud vigastuste arvu langus 5% võrra võrreldes aasta varasemaga.
Üldise vigastusjuhtude arvu languse kõrval registreeriti 2013. a viimase seitsme aasta suurim täiskasvanud naiste kukkumisjuhtude arv, mida oli ligi 9% võrra enam kui 2012. aastal. Ründed, tahtlikud enesevigastamised ja muud ebaselge tahtlusega vigastused moodustasid täiskasvanutel 6,3% ning lastel 1,8% kõigist vigastusjuhtumitest.
Ligi pooled kõigist vigastustest juhtusid puhke- ja vaba aja tegevuste käigus, kümnendik sportlike tegevuste ajal. Tegevus juhtumi toimumise ajal jäi täpsustamata veerandil juhtudest.