Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2013. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta.
Tervishoiuteenuseid osutavatest asutustest lõpetas 2013. majandusaasta positiivse tulemusega 85% asutustest. See tulemus on sama, mis ka 2012. aastal.
Perearstiasutuste hulgas oli selliseid asutusi 91% (2012 - 89%), haiglatest ja kiirabiasutustest 60% (2012 – vastavalt 78% ja 40%). Võrreldes 2012. aastaga kujunes majandusaasta edukaks enamikus tervishoiuteenuse osutajate gruppides, v.a kiirabi ja diagnostikaasutused.
Kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest moodustasid 67% haigekassa poolt rahastatavad teenused. Asutuse liigiti oli haigekassa tulude osatähtsus kõige suurem perearstiasutustes (95%), neile järgnesid haiglad (79%) ja õendusabiasutused (75%).
Kõige suurem osa haigekassa poolt tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summadest läks haiglatele. Haiglate osatähtsus haigekassa eraldistes oli 67% (2012 - 79%), neile järgnesid perearstiasutused 9% (2012 - 12%).
Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 96% (2012 - 97%) nende tuludest. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% (2012 - 9%) laekus riigieelarvest ja eriarstiabiasutused 3%-ga. Haiglate osatähtsus riigieelarvest tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summades oli jätkuvalt suurim – 65% (2012 - 66%). Haiglatele järgnes kiirabi 18%-ga.
Tervishoiuteenuse osutajate kuludest moodustasid suurima osa tööjõukulud – ca 51% (2012 – 50%). Tööjõukulude osatähtsus kõigist tervishoiuteenuse osutajate tegevuskuludest on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Tööjõukulude osatähtsus tegevustuludest oli suurem kiirabi- (75%; 2012. a 77%) ja õendusabiasutustes (72%; 2012. a 66%) ja väikseim diagnostika- (30% ) ja taastusraviasutustes (30%; 2012. a 35%).
Materiaalse põhivara soetus on vähenenud (2013 - 109 milj, 2012 – 120 milj), kuid samas on suurenenud kinnisvarainvesteeringud haiglate ja perearstiasutuste lõikes. Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on märgatavalt kasvanud (2013 – 21,8 milj; 2012 – 3,4 milj). Suurim immateriaalse põhivara kasv on toimunud firmaväärtuse arvelt (st seoses osaluse omandamisega (sidus)ettevõttes).