Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2009.-2013. aasta ravimite kasutamise andmed ning 2013. aasta apteekide töötajate (üldapteekide töötajad, haiglaapteekide töötajad) ja apteekide käibe (üldapteekide käive, haiglaapteekide käive) andmed.
Ravimistatistikast
Ravimistatistikat kogub Eestis Ravimiamet. Ravimistatistika kogumise eesmärk on riigisiseste regulaarsete ülevaadete saamine ravimite kasutamisest, andmete järjepidevuse ja rahvusvahelise vorreldavuse tagamine.
Ravimite kasutamise andmed põhinevad Eestis tegevusluba omavatelt ravimite hulgimüüjatelt üldapteekidele, haiglaapteekidele ja teistele asutustele (riigi- ja teadusasutused) aasta jooksul müüdud ravimite kogustel, ravimi defineeritud päevadoosil ja Eesti rahvaarvul iga aasta 1. jaanuari seisuga.
Ravimistatistika andmed esitatakse anatoomilis-terapeutilis-keemilise (ATC) klassifikatsiooni alusel, defineeritud päevadooside arvuna tuhande inimese kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). Tabelid ei sisalda kasvajatevastaste (va hormoonide antagonistid), üld- ja lokaalanesteetikumide, silmaravimite (va glaukoomi ravimid) ja koigi dermatoloogiliste ravimite kasutamise andmeid, kuna neile on päevadoosi (DPD) rakendamine ebaotstarbekas. põhjuseks on ravimite annustamise individuaalsus (dermatoloogilised ravimid), ravimite ühekordne kasutamine (anesteetikumid) või ravimisel väga erinevate manustamisskeemide kasutamine (kasvajatevastased ravimid).
Tabelid kajastavad ainult ravimite kasutamise andmeid. Aine määratlemine ravimiks või mitteravimiks toimub vastavalt ravimiseadusele ning olenevalt preparaadi omadustest võib sama aine sisalduda nii ravimis kui ka mitteravimis. Oluline on see eelkõige vitamiinide (A11) ja mineraalainete (A12) korral, kus ravimiks liigitatud preparaatide kasutamisandmed ei peegelda vitamiinide/mineraalainete kogukasutust, kuna paljud vitamiine või mineraalaineid sisaldavad preparaadid ei ole ravimid. Tabelites on esitatud andmed ainult 2014. aasta seisuga ravimiteks määratletud preparaatide kohta. Näiteks preparaat, mis oli ravimina määratletud aastal 2009, kuid 2014. a seisuga on tegemist mitteravimiga, tabelites ei kajastu, kuna kasutamist pole võimalik ajas võrrelda.
Apteegistatistikast
Apteegistatistika kogumise eesmärgiks on saada ülevaade apteekide erialasest tegevusest ning apteegi töötajatest.
Andmeid kogutakse kõigilt apteegiteenuse osutamise tegevusluba omavatelt ettevõtetelt. Aruande esitab põhiapteek, kusjuures aruanne sisaldab summaarseid andmeid põhiapteegi ja tema struktuuriüksuste kohta. Apteegil võib struktuuriüksusena olla kuni 3 haruapteeki. Aruanne apteegi erialase tegevuse kohta esitatakse neli korda aastas, iga kvartal, kajastades ainult konkreetse perioodi tulemusi.
Erinevate aastate üldapteekide andmete võrdlemisel tuleb silmas pidada, et 2009. aasta alguses tõusis ravimite käibemaks 5%-lt 9%-le ja 2009. aasta keskel tõusis muude kaupade käibemaks 18%-lt 20%-le.