Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2011. aastal teostatud kirurgiliste protseduuride andmed.
2011. aastale on iseloomulik päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise kasv samaaegse statsionaarse kirurgia teostamise vähese langusega.
Statsionaaris opereeriti* 2011. aastal 79 294 patsienti (5918 opereeritut 100 000 elaniku kohta). Võrreldes 2010. aastaga on opereeritute arv vähenenud paar protsenti ja 2008. aastaga võrdluses kümnendiku võrra. Täiskasvanud naisi (100 000 naise kohta) opereeriti kolmandiku võrra rohkem kui mehi, poisse neljandiku võrra rohkem kui tüdrukuid. Täiskasvanutele teostati statsionaaris sagedamini sünnitusega seotud ja naissuguorganite (25% opereeritud täiskasvanutest), luu- ja lihaskoe (18%) ja seedetrakti (16%) operatsioone. Lastele teostati statsionaaris enim hammaste, lõualuude, suu ja neelu (35% opereeritud lastest), seedetrakti (15%), luu- ja lihaskoe (14%) ning kõrva-, nina- ja kõrioperatsioone (12%).
Päevaravis opereeriti 2011. aastal 50 607 patsienti (3777 opereeritut 100 000 elaniku kohta). Võrreldes 2010. aastaga on opereeritute arv suurenenud ligikaudu kümme protsenti. Päevaravis opereeritute arv on olnud kasvutrendiga alates 2005. aastast**. Päevaravis opereeriti täiskasvanud naisi (100 000 naise kohta) kaks korda rohkem kui mehi, poisse neljandiku võrra rohkem kui tüdrukuid. Täiskasvanutele teostati sagedamini silmaoperatsioone (30% opereeritud täiskasvanutest), naissuguorganite (27%) ning luu- ja lihaskoe (13%) operatsioone. Lastele teostati enam hammaste, lõualuude, suu ja neelu (67% opereeritud lastest) ning kõrva-, nina- ja kõrioperatsioone (14%).
Ambulatoorselt opereeriti 2011. aastal 95 527 patsienti (7129 opereeritut 100 000 elaniku kohta). Ambulatoorselt teostati ülekaalukalt – üle pooltel juhtudest – naha- ja nahaaluskoe operatsioone.
Vältimatu kirurgia*** haigete ja opereeritute arv on 2003. kuni 2011. aasta võrdluses langustrendiga. 2011. aastal jälgiti operatsioonivajaduse suhtes 531 patsienti 100 000 elaniku kohta. Neist üle poolte opereeriti.
Tavapäraselt jälgiti ja opereeriti kõige rohkem ägeda apenditsiidi (pimesoolepõletik) tõttu (152 opereeritut 100 000 elaniku kohta). Esinemissageduselt teisel kohal olid ägeda koletsüstiidi (sapipõiepõletik) tõttu jälgitud ja opereeritud. Kuigi 2011. aastal jälgiti ja opereeriti ägeda koletsüstiidi tõttu võrreldes 2010. aastaga kümnendiku võrra vähem patsiente, on aastate 2003–2011 trend tõusev.
*operatsioon tervisestatistika aruandluses tähendab NCSP põhipeatükis kirjeldatud kirurgilist protseduuri, esineb mõningane erinevus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu operatsioonidega võrreldes. Aasta jooksul korduvalt opereeritu arvestatakse korduvalt.
**2005. aastast alates on päevaravi andmed võrreldavad hilisematega
*** valitud diagnoosid, vt tabeleid KP41, KP42, KP43