Ajakirja Sotsiaaltöö värske numbri (4/2019) üks põhiteema on pikaajaline hooldus – mitmed artiklid analüüsivad võimalikke muudatusi teenuste korralduses ja rahastamises. Pikemalt tuleb juttu omastehooldusest, teenuste koordineerimisest ja vabatahtlike seltsiliste tegevusest. Kirjutame ka aina keerukamates oludes tehtavast professionaalsest sotsiaaltööst. Seekord teeb numbrile sissejuhatuse sotsiaalminister Tanel Kiik.
Artiklid pikaajalisest hooldusest
- Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul, seetõttu hõlmabki pikaajalise hoolduse süsteem nii lapsi, tööealisi kui ka eakaid. Ketri Kupper ja Häli Tarum (sotsiaalministeerium) tutvustavad koos eri osapooltega valminud ettepanekud süsteemi kaasajastamiseks ja sellesse lisaraha leidmiseks. Loe artiklit
- Kuivõrd põhjendatud on Eesti hoolekandes võetud suund pakkuda alternatiivi perekonnas hooldamisele? Jüri Kõre, Rein Murakas ja Karmel Tall (Tartu Ülikool) analüüsivad omastehoolduse problemaatikat, toetudes Tartu linnas pereliiget hooldavate tööeas inimeste seas korraldatud uuringule.
- Kuues Eesti piirkonnas katsetati tervishoiu- ja hoolekandeteenuste koordineerimist suure hooldusvajadusega inimeste abistamisel. Projekti õppetunde ja eri valdkondade kooskõlastatud toimimise eelduste üle arutlevad Kohila vallavanem ja TÜ õppekava „Muutuste juhtimine” magistrant Uku Torjus ja sotsiaalministeeriumi nõunik Gerli Aavik-Märtmaa.
- Viimase aastaga on külaliikumine Kodukant pakkunud ligi 200 vabatahtlikuga tuge enam kui 300 abivajajale. Vabatahtlike seltsiliste rakendamine lisab hoolekandele inimlikkust, kinnitavad projekti eestvedajad Anu Viltrop ja Eha Paas.
- Argo Soolep, Eduard Gusarov ja Ere Uibu uurisid Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös sotsiaalprobleemidega seotud väljakutseid kiirabi töös. Sageli on sellised olukorrad põhjustatud eakate üksindusest, puudulikust hooldusest või halvasti korraldatud sotsiaal- või tervishoiuteenustest.
Professionaalne sotsiaaltöö
- Sotsiaaltöö tegeleb ilma käepäraste valmislahendusteta inimeste erisuguste raskustega, keeruliste olukordade ja suhetega. Airi Mitendorfi vastvalminud doktoritöö aitab mõista eriala olemust ja Eesti sotsiaaltöötajate positsioone järjest keerulisemas neoliberaalses ühiskonnas.
- Persoonilugu on seekord Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juhist Rita Kerdmannist ning tema meeskonnast, kes on seitsme tegutsemisaasta jooksul aidanud üheskoos ühiskonda tagasi üle 100 sõltlase. Loe artiklit
- Oma tegemisi tutvustab sotsiaalkindlustusameti juurde liidetud kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, mis panustab täisealistele mõeldud abimeetmete arendusse. Loe artiklit
- Kohaliku omavalitsuse rubriigis on meeleolukas lugu sotsiaaltööst Mustvee vallas, autoriks valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiina Tuur.
- Rahvusvaheline dokument „Eetika põhimõtted sotsiaaltöös” (2018) toetab sotsiaaltöötajat tema püüdlustes liikuda võimalikult eetilise praktika poole. Dokumendi tõlkis eesti keelde Marju Selg.
- Valter Parve (TÜ Pärnu Kolledž) küsis sotsiaaltöötajate sügiskoolis osalenutelt tagasisidet oma töökeskkonnale ja toimetulekule pidevalt muutuvas ja stressirohkes valdkonnas.
Teised teemad
- Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei) artikkel annab nõu, kuidas vastata kõige levinumatele pöördumistele – teabenõudele, märgukirjale, selgitustaotlusele, taotlusele ja vaidele. Loe artiklit
- Kristiina Treial annab ülevaate tõenduspõhise kiusamise ennetamise ja vähendamise programmi KiVa rakendamisest Eesti koolides.
- Suvel valminud juhis aitab ära tunda inimkaubanduse juhtumeid ning annab ametiasutustele suunised, kuidas tagada ohvri abi juurde jõudmine. Juhendmaterjali autorid selgitavad teemat lähemalt. Loe artiklit
- Eda Mölder, Merle Haruoja MTÜst Eluliin kirjutavad puude või muu erivajadusega inimese ohust sattuda inimkaubanduse ohvriks.
- Sotsiaalministeerium alustab 2020. aastal Ida-Virumaal projektiga, mis toetab omavalitsusi sotsiaalvaldkonna kitsaskohtade lahendamisel.
Sotsiaaltöö ajakirja kohta saab lähemalt lugeda siit.