Eesti tervisesüsteem peab seisma selle eest, et kõigil eestimaalastel oleks võimalikult lihtne teha oma igapäevaelus tervislikke valikuid, jäi kõlama täna toimuval Tervisedenduse konverentsil „Tervisesüsteem – eile, täna, homme“.
Tervisesüsteem ei ole pelgalt meditsiinis toimuv, vaid see sisaldab kogu keskkonda – kodus, lasteaias, koolis, töökohas, kogukonnas, kohalikus omavalitsuses ja riigis tervikuna toimuvat. Seejuures peaks avaliku ehk maksumaksja raha eest pakutav, olgu selleks siis koolitoit või linnakeskkond, olema võimalikult tervist toetav.
„Parem tervis on meie kõigi ühine eesmärk ning tervisedendust ei tohi näha kuluna, vaid investeeringuna tulevikku. See on pikaajaline investeering ja kulusid, mida suudame eduka ennetustöö tulemusel ära hoida, on keeruline rahas mõõta,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut konverentsi avades. „Eksperdina leian, et see on võimalik. Selleks on vaja mõtteviisi muudatust ning soovi näha pikemat perspektiivi.“
Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane ütles oma ettekandes, et peame investeerima haiguste ennetusse ja tervise edendamisse palju enam, kui me seda praegu teeme. „Sestap on plaanis lähiaastail algatada praegustele tegevustele lisaks Eesti inimeste jaoks olulisi ja tõenduspõhiseid programme. Eelkõige tuleb meil tähelepanu pöörata terviseprobleemidele, millega toimetulek on aina suurem väljakutse nii inimestele kui ka kogu tervisesüsteemile. Nendeks on kindlasti diabeet nii lastel kui ka täiskasvanutel, aga ka südame tervis ja vaimse tervise valdkond.“
Konverentsil andis Eesti Tervisedenduse Ühing kardioloog Margus Viigimaale üle ka aasta tervisesõbra auhinna.
Tervisedenduse konverentsi „Tervisesüsteem - eile, täna, homme“ korraldasid Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna Ülikool ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.