Eelmisel aastal tehti Eesti tervishoiuasutustes 6% vähem röntgenuuringuid kui 2015. aastal, samas kasvas tomograafiliste uuringute arv, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.
2016. aastal avaldas TAI andmebaasis esmakordselt andmed menetlusradioloogia protseduuride (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) kohta. Sel aastal avaldati esimesed võrdlusandmed. Menetlusradioloogilisi protseduure tehti 6% vähem kui 2015. aastal, seda peamiselt angiograafiate (vähenemine 8%), biopsiate (vähenemine 5%) ja punktsioonide/drenaažide (vähenemine 4%) arvel. Samas kasvas 3% patsientide arv, kellele tehti biopsia. Keskmiselt tehti ühele menetletud patsiendile vastavalt kas 2 biopsiat, 1,1 punktsiooni, 1 radiofrekvents-ablatsioon või 1,87 angiograafiat. Jätkuvalt teostati 99% menetlusradioloogia protseduuridest haiglates, kuid märgatavalt on kasvanud statsionaarsetele patsientidele tehtavate menetlusradioloogia protseduuride osatähtsus. 2015. aastal tehti 48% menetlustest statsionaaris, samas 2016. aastal üle 56%. Päevaravi osatähtsus menetlusradioloogias on marginaalne 1,3%.
Analoogselt menetlusradioloogiale avaldab TAI alates eelmisest aastast radioloogia andmeid uuritud isikute arvu ehk andmeid patsientide kabinetis käimiste kohta. Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRT) uuringute arv on aastaga kasvanud vastavalt 5% ja 8%, seega ühe radioloogiliselt uuritud patsiendi kohta tehti 4,1 KT-d ja 1,2 MRT-d. Röntgenuuringute arv on 2015. aastaga võrreldes vähenenud 0,4%, samas on 5% kasvanud röntgeniga uuritud patsientide arv, mis tähendab, et edasiseks raviks vajalik informatsioon tuvastatakse vähema uuringute arvuga.
2016. aastal kasvas funktsionaaldiagnostiliste uuringute absoluutarv võrreldes 2015. aastaga 3,3% ning jõudis 16 uuringuni 100 patsiendi kohta. Eriarstiabiasutustes tehti aasta varasemaga võrreldes 5%, perearstiabiasutustes 4% ja haiglates 1% rohkem funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.
Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel kahel aastal pidevalt kasvanud, seda eelkõige immuunuuringute ja kliinilise keemia uuringute tõttu. Viimase viie aastaga on teostatud immuunuuringute arv kasvanud 43%, mis tähendab, et 2016. aastal tehti iga 100 patsiendi kohta 41 immuunuuringut.
Taas on hakatud rohkem tegema taastusravi protseduure ─ kui 2013. aastal tehti 100 patsiendi kohta 25,3 protseduuri, 2014. a 23,7 ja 2015. a 20,8 protseduuri, siis möödunud aastal 21,7 protseduuri, st üks protseduur 100 patsiendi kohta rohkem. Taastusraviprotseduuride arv on kasvanud peamiselt taastusraviasutuste arvel ─ nt taastusravis tehtav aparaatravi 63%, soojusravi 6%, külmaravi 8%, vesiravi 23% ja massaaž 7%. Protseduuride arvu kasv on suuresti tingitud inimeste endi huvist neid teenuseid osta (näiteks sanatooriumites).
Andmetega saab lähemalt tutvuda andmebaasis.Haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega saab tutvuda siin.