Sarnaselt viimastele aastatele jätkus ka 2016. aastal haiglaravi patsientide arvu vähenemine (-2,9%) ja päevaravi patsientide arvu suurenemine (3,8%), selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Eelmisel aastal viibis haiglaravil üle 225 000 patsiendi keskmise ravikestusega 8,2 voodipäeva.
Kasvanud on iseseisva õendusabi patsientide osatähtsus haiglaravis: mullu vajas õendusabi kümnendik haiglaravi patsientidest. Samas kasutasid nad kolmandiku voodipäevadest. Iseseisva õendusabi patsientide osatähtsuse suurenemine on toimunud pigem aktiivravihaiglate õendusabi arvel. Väiksemate õendushaiglate puhul võib viimase paari aasta jooksul täheldada õendusabi patsientide arvu vähenemist ja hoolekande patsientide arvu suurenemist.
65-aastaste ja vanemate patsientide osatähtsus haigla- ja päevaravis on kasvanud kiiremini kui nende osatähtsus rahvastikus. 2016. aastal moodustasid nad 40% haiglaravi ja veerandi päevaravi patsientidest. Lisaks õendusabi patsientidele olid 2016. aastal ka kolmandik aktiivravi patsientidest 65-aastased ja vanemad.
Ravi sagedasim põhjus oli vereringeelundite haigus, mida põdes õendusabi patsientidest üle 40% ja aktiivravipatsientidest ligi viiendik. Kõige rohkem voodipäevi kuluski vereringeelundite haiguste ravimisele. Aktiivravis järgnesid sellele psüühikahäirete ja kasvajate ning iseseisvas õendusabis vigastuste ja kasvajate ravimisele kulunud voodipäevade arv.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2016. aasta haigla- ja päevaravi voodite kasutamise näitajad ja ravipõhjused. Erinevalt varasematest aastatest on eraldi välja toodud iseseisva õendusabi põhjused tingituna õendusabi kui iseseisva teenuse hindamise vajadusest. Tervise infosüsteemi põhjal avaldatud aktiivravihaiglate haiglaravi andmetes (tabel PH5) ei ole õendusabi eristatud, sest kehtestamata õendusabi epikriisi ja andmeesituse kohustuse puudumise tõttu on andmete esitamine ebaühtlane.
Vaata lähemalt andmebaasist haigla- ja päevaravi põhjuste ja voodite kasutamise statistikat.