Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 471 587 korral. Kui perioodil 2006–2012 kasvas erakorraliste patsientide vastuvõtt oluliselt – kokku 23,2% võrra, siis 2013. aastal pöördumiste arv esmakordselt veidi vähenes (0,3% võrra).
„Patsientide koguarvu langust mõjutas enim piirkondlike haiglate erakorraliste patsientide arvu vähenemine," tõi instituudi analüütik Ingrid Valdmaa välja. „Keskhaiglates, üldhaiglates ja kohalikes haiglates jäi erakorraliste patsientide hulk samale tasemele või isegi kasvas."
Erakorralistest patsientidest 68% pöördus ise haigla erakorralisse vastuvõttu, 20% transportis kiirabi, 10% suunati teistest tervishoiuasutusest ja 2% saabus muul viisil, nt politsei saatel. „Eraldi ise pöördujate arvu muutust ajas vaadates selgub, et võrreldes 2006. aastaga on nende patsientide hulk kasvanud kokku 41%, kuid viimastel aastatel on siiski juurdekasv oluliselt aeglustunud – 2013. a võrreldes eelnevaga oli ise pöördujaid 0,7% rohkem," kommenteeris Valdmaa.
Esmaabi osutamise järgselt otsustatakse, kas patsient vajab edasist haiglaravi või suunatakse ambulatoorsele ravile koju. Hospitaliseeritud patsientide osatähtsus erakorralise meditsiini patsientide üldarvus kahaneb. Kui 2006. aastal moodustas hospitaliseeritud patsientide osatähtsus 27%, siis möödunud aastal 21%. See näitab nii suundumust haiglaravilt ambulatoorse ravi suunas kui ka kaudselt haiglaravi mittenõudvate terviseprobleemidega patsientide osa suurenemist erakorralises meditsiinis.
Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee