Euroopa Liidu struktuurifondide raames ellu kutsutud Tervise Arengu Instituudi projekt PITRA, alustas tööd 1. jaanuaril 2005 ja pooleteiseaastane tööperiood saab läbi käesoleva aasta juuni lõpuks. Reedel, 9. juunil võetakse „Rehabilitatsiooni ideemessil“ kokku PITRA töö tulemused.
PITRA seadis eesmärgi kaardistada Eestis olemasolev rehabilitatsiooni ressurss, teha kindlaks süsteemi olulised kitsaskohad, leida ebakõlade põhjused ning töötada välja ettepanekud sellise rehabilitatsiooniskeemi juurutamiseks, mis Eesti oludes toimiks. Selleks viidi läbi uurimus projekti alustamise ajal majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniasutustes. Uurimuses keskenduti nii asutuste ja meeskondade erialasele- ja organisatoorsele tööle kui majandustegevusele. Ühtlasi kutsuti kokku rehabiliteerimisse kaasatud võrgustik, et ümarlaua aruteludes leida see ressurss, mis seni kasutamata oli ning leida teed, kuidas koostööd tõhusamalt korraldada. Teavet selle kohta, kuidas muuta rehabiliteerimine juhtumipõhiseks, nii et rehabiliteeritava toimetulek lahendataks eesmärgi püstitamisest selle täitmiseni välja, tuli sisse osta Malmö ja Kenti ülikoolide spetsialistidelt. Rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistidele viidi läbi ulatuslik koolitus õpetamaks neid kasutama meie oludes uudset juhtumipõhist rehabiliteerimise metoodikat. Lisaks koolitati meeskonnaliikmeid tegevusteraapia alustes.
Juhtumipõhise metoodika rakendamine rehabilitatsioonis eeldab väga paljude inimeste koostööd ja seetõttu on oluline, et oleks tagatud värske info liikumine kõikide kaasatud osapoolte vahel. PITRA projekti töö tulemusena avatakse internetiportaali www.invainfo.ee rehabilitatsiooniteemalise osa ja valmib “PITRA tarkuseraamat” - abimaterjal rehabilitatsiooniasutustele töö kvaliteetseks korraldamiseks.
PITRA projektijuhi Külli Rohu sõnul on praeguse rehabilitatsioonikorralduse põhiliseks probleemiks see, et ressurssi võrdselt kõigi puudega inimeste ja puude raskusastme taotlejate vahel jagades ei jätku seda kõikide puuetega inimeste ootuste täitmiseks. Rehabilitatsioonile tulevad ka inimesed, kes seda tegelikult üldse ei soovi. Kõik inimesed ei pruugi vajada kompleksset rehabilitatsiooni, vaid mõnda rehabiliteerivat üksikteenust nagu abivahendit, nõustamist, spetsiifilist toimetulekuõpet vms. Võimalik aga, et soovitakse hoopis teisi toimetulekut taastavaid või toetavaid teenuseid nagu ravi, hooldust, kodu kohandamist vms. Praegu on paljude teenuste saamise aluseks rehabilitatsiooniplaan, ka ei saa ilma plaanita puudest tingitud lisavajaduste kompenseerimiseks mõeldud sotsiaaltoetusi. Rehabilitatsiooni klientideks on ka suur hulk kroonilisi või kõrgest east tingitud tervisehädadega haigeid, kes sooviksid leevendada oma vaegusi ja turgutada vaimu sanatooriumides. Rahul ei ole ükski osapool: puuetega inimesed tunnevad end petetuna, sest paljulubav rehabilitatsioon on osutunud vintsutavaks formaalsuseks; rehabiliteerijad on läbi põlenud, kuna enamikus rehabilitatsiooniasutustest täidavad meeskonnaliikmed oma ülesandeid teise põhitöö kõrvalt lisatööna; rahul ei ole ka riik, sest kuigi rehabiliteerimisse suunatav rahahulk kasvab aasta aastalt, ei ole näha tulemust: inimesed on rahulolematud, puuetega inimeste tööga hõivatus endiselt madal ja perede materiaalne seis nõrk.
Uus rehabilitatsioonimudel peab toetuma järgmistele põhimõtetele:
• Iga inimene peab saama just seda teenust, mida ta oma toimetuleku parandamiseks vajab.
• Iga rehabilitatsiooni elluviiva võrgustiku lüli peab tagama nende meetmete rakendamise, mis on tema vastutusalas.
• Rehabilitatsioon on ajaliselt piiratud protsess, mis viiakse läbi kliendikeskselt. Kliendi juhtum püütakse lahendada eesmärgi püstitamisest selle täitmiseni.
• Riik saab rehabiliteerida nii palju inimesi, kui tal selleks ressursse on. Rehabilitatsiooniressursi jaotamine normi või võrdsuse printsiibil suurele hulgale õigustatud isikutele ei anna tulemusi.
• Rehabilitatsioon on riiklik teenus. Riik loob selle osutamiseks tingimused ja kontrollib ka teenuse kvaliteeti.
• Oluline on rajada niisugune süsteem, kus inimene juhatatakse võimalikult otse teenuseni, mis tema toimetulekuprobleemid kõige tõhusamalt lahendab.
• Olgugi, et läbiviimisel on rehabiliteerimine ressursimahukas, parandab see puudega inimese ja tema perekonna toimetulekut sedavõrd, et pikemas perspektiivis vajavad nad vähem nii rahalist kui teiste inimeste abi.
Rehabilitatsiooni ideemessi avavad sotsiaalministeeriumi esindaja ja tööturuameti direktor.
Kahel plenaaristungil tutvustavad rehabilitatsiooni spetsialistid oma töömeetodeid ja nägemust oma valdkonna eesmärkidest ja arengusuundadest. Puuetega inimesed räägivad oma ootustest rehabilitatsioonile. Tulevad esitusele ettekanded sellistel teemadel nagu kutserehabilitatsiooni arengusuunad, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, puuetega inimeste ootused rehabilitatsioonile, arendav rehabilitatsioon puuetega lastele, rehabilitatsiooniks valmisoleku hindamine, rehabilitatsiooni elluviimine jt.
Paralleelselt töötubadega on avatud näitus, kus saab tutvuda stendidel ja näituselaudadel eksponeeritud materjalidega, vaadata videotutvustusi ja demonstratsioone. Oma väljapanekute ja esitlustega astuvad üles puuetega inimeste organisatsioonid, erineva spetsiifikaga rehabilitatsiooniasutused ja teenuste osutajad ning tehniliste abivahendite firmad.
PITRA partneriteks olid Sotsiaalministeerium ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. 80% selle projekti kuludest on kandnud Euroopa Sotsiaalfond ja 20% Eesti riik.
Rehabilitatsiooni ideemess toimub 9. juunil kell 11.00-17.00 Mustamäe kultuurikeskuses Kaja.
Info: Külli Roht, PITRA projektijuht: roht@afaasia.ee, tel 5566 3494, 648 0118