Tervise Arengu Instituudi tellimusel on värskelt valminud uuring eesmärgiga selgitada välja, kuidas ollakse rahul suitsetamise keelustamisega toitlustusettevõtetes. Uuringus osales 830 elanikku ja 200 toitlustusettevõtet. Juuni alguses möödub aasta tubakaseaduse jõustumisest, millega muuhulgas kehtestati suitsetamiskeeld toitlustusettevõtetes.
Uuring näitas elanike suurt toetust suitsuvabale avalikule ruumile. Uuringu järgi on tervelt 86% elanikest rahul suitsetamise keelustamisega toitlustusettevõtetes. Ootuspäraselt on rahulolu suurem naiste ja mittesuitsetajate seas. Kuid toetus on väga suur ka suitsetajate hulgas, tervelt 70% suitsetajatest on rahul, et toitlustusettevõtetes ei
suitsetata. Tähelepanu väärib ka, et rahulolu seadusemuudatusega on noorte kuni 20 a inimeste seas isegi suurem kui vanemate hulgas. Positiivne on ka see, et seaduse muudatus on paljudele suitsetajatele andnud lisatõuke
suitsetamisest loobumiseks. 40% ehk ligi pooled suitsetajad on pärast piirangute jõustumist kaalunud suitsetamise mahajätmist.
Küsiti ka inimeste väljaskäimise harjumuste muutumise kohta. Üldiselt võib öelda, et piirang ei ole suurt mõju avaldanud. Ligi kahe kolmandiku inimeste väitel ei ole piirang nende väljaskäimise harjumusi muutnud.
Samas 13% väidab, et nad hakanud isegi pigem rohkem väljas käima kui seni. Uuritud toitlustusettevõtetest väidab samuti kaks kolmandikku, et tubakaseaduse mõju külastatavusele on pea olematu. 6% vastajatest leidis,
et külastatavus on suurenenud ning 27% arvates on külastajaid vähem.
Suitsetamise piiramise eesmärk avalikus ruumis on kaitsta riigi elanikke passiivse suitsetamise kahjuliku mõju eest. Maailmas läbi viidud terviseuuringud on tõestanud passiivse suitsetamise kahjulikkust ja otsest seost mitmete haiguste tekitajatena. Passiivset suitsetajat ohustavad kõik samad haigused mis suitsetajatki. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise, sest sigaretisuitsu kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Samuti on mittesuitsetaja kops suitsetaja
omast tundlikum, kuna ta kopsud pole kohanenud tubakasuitsuga. Passiivne suitsetamine on otseselt seostatud järgmiste terviseprobleemidega: kopsuvähk jt vähkkasvajad, südamehaigused, hingamisteede haigused sh
astma, iseeneslik abort, imikute enneaegne sünd, nende väiksem sünnikaal, imikute äkksurm jt.
Avaliku ruumi muutmine suitsuvabaks on tunnistatud kõige efektiivsemaks passiivse suitsetamise vastu võitlemise meetodiks. Lisaks sellele, et see vähendab passiivset suitsetamist, annab see ka lisapõhjuse suitsetamisest
loobumiseks ja vähendab nii suitsetajate arvu. Eesti on Euroopas 11. riik, kus kehtestati suitsetamise keeld avalikus ruumis. Esimese riigina maailmas kehtestas keelu avalikes kohtades Iirimaa 2004. aastal. Kõikjal on avalikus ruumis suitsetamist piiravaid seadustele olnud väga suur avalikkuse toetus.
Hinnangud Tubakaseaduse mõjule
Statistikat suitsetamise kohta Eestis (Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuring 2006)
- Eestis suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast
- igapäevasuitsetajaid mehi on 40,5% ja naisi 19,5% elanikest
- kui meeste seas on suitsetamine langeva tendentsiga, siis naiste, eriti tütarlaste seas tõusutendentsiga
Lisainfo:
Helen Noormets
kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tervise Arengu Instituut
tel 562 40735
helen.noormets@mail.ee
Uudised
Uudis