Koostöös Tervishoiuametiga on Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonnal valminud kiirabi tööd kirjeldav analüüs aastate 1998-2008 kohta.
Viimase 11 aastaga on muutunud Eestis kiirabi teenust pakkuvate asutuste struktuur, töökorraldus kui ka statistiline aruandlus, millega kiirabi tööd on kirjeldatud. Valminud lühiülevaade püüab neid muutusi seletada ja andmeid aastate kaupa võrrelda.
Vaadeldud ajavahemikul on kiirabiteenust pakkuvate asutuste arv riigis vähenenud ligi kaks korda. Samas on kiirabiautode arv selle ajaga suurenenud 113-lt 135-ni. „Brigaadide koguarv Eesti kohta tervikuna on püsinud stabiilselt 90 juures, kuid sellest arstibrigaadide arv on vähenenud ligi poole võrra, samas kui õebrigaade on samavõrra juurde tulnud,“ lausus TAI tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Jedomskihh-Eigo. 2008. aasta seisuga on arstibrigaade 28 ja õebrigaade 62.
Aastatega on kiirabipersonali read täienenud 30 protsendi võrra - 1998. aastal oli täidetud ametikohti 1060, 2008. aastal aga 1348. Kõige kiirem kasv on õendusala töötajate seas. „Seevastu arste osaleb kiirabitöös üha vähem,“ nentis Natalja Jedomskihh-Eigo.
Väljakutsete arv on 11 aastaga suurenenud ligi 9%, samas kui inimeste enda pöördumised kiirabiasutuste poole on vähenenud. Positiivne on näitaja, et traumade arv, milles sisalduvad ka vägivallast, liiklusest, tööst ja suitsiidikatsetes põhjustatud traumad, on aastatega vähenenud.
Elektroonilisel kujul on analüüs kättesaadav siit ning siit