Tuginedes Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele saame väita, et aastast aastasse on Eesti elaniku ostujõud paranenud, mida iseenesest igati positiivne tendents. On suurepärane, et inimene, kel soov tarbida, ei pea enam oma soovi realiseerimiseks säästma. Samas on tulemus lihtne, kuid kurb - Eestis tarbitava alkoholi kogus on kasvanud ja seda eeskätt kange alkoholi osas. Taas kord on leidnud kinnitust lihtne reegel - inimese ostujõud on võrdelises seoses tarbimisega. Paraku kipume unustama, et ka suremus kuulub samasse ahelasse just samasuguse võrdelisusega! Siinkohal tuleb meenutada, et tänases Eestis kuuluvad kahjuks ka lapsed ja noorukid aktiivsete tarbijate ridadesse ja seda tõepoolest igas mõttes.
Noorte alkoholitarbimine suureneb
Tallinna Lastehaigla vastuvõtu osakonna info viitab selgelt alkoholi kuritarvitamisele laste ja noorukite seas, sest pöördumiste sagedasemaks põhjuseks on ägedad mürgistused. Tõlgendusi on mitmeid, kuid tihti on põhjuseks alkoholi liigtarbimine. Erinevate spetsialistid väidavad, et lapsed ja noorkid on üha enam alkoholi kuritarvitajad ning seda tendentsi soodustab igati alkoholi odavus ja kättesaadavus.
Väitele on ka oponeerijaid, kelle sõnul alustavad lapsed n.ö kergete alkohoolsete jookide tarbimisega ning selle tõkestamiseks on oluline eelkõige tõsta vastavate jookide aktsiisi. Ent arstid, meditsiiniõed, lastepsühholoogid - inimesed, kes päevast päeva puutuvad kokku probleemidega, mida võime nimetada Eesti elu pahupooleks - väidavad, et lapsed alustavad oma alkoholismi “karjääri” just kangetest jookidest. Veelgi enam, alkoholist on tänaseks saanud oluline vahelüli teel narkootikumideni, probleemini, millele häid lahendusi ei ole leida ka arenenud maailma aastate pikkusest praktikast. Kas see on sihtmärk kuhu soovime Eesti-eluga jõuda?
Piirangutest on abi
Otsustades aktsiisi tõstmise poolt või vastu ei saa tugineda vaid Põhjamaade poliitikute väidetele, et alkoholi kallidus ei ole andunud oodatavaid tulemusi. Märkimisväärse ja põhjaliku tööga on hakkama saanud Inglismaal tegutsev Alkoholi Uuuringute Instituut (Institute of Alcohol Studies).
See instituut on põhjalikult uurinud alkoholipoliitika meetmeid, mida on kokku kümneid ja kümneid. Ja millised nendest kõige mõjusamaks on osutunud? Ealiste piirangute kehtestamine alkoholi ostmisel; riiklik monopol jaemüügil ning alkoholiga seonduv maksu- ja hinnasüsteem. Viimase meetme tõhusust on uuritud aastakümneid ning tulemus on ilmne: alkoholi tarbimine on pöördvõrdelises seoses alkoholi hinnaga - tarbimine on seda suurem, mida kättesaadavam on alkohol. Uuringute tulemused viitavad taas kord tõsiasjale, et alkoholi kättesaadavus, tarbimine ja suremus on võrdelises seoses. Mida raskemini kättesaadav on alkohol, seda vähem seda tarbitakse ning seda vähem esineb ka alkoholist põhjustatud tervisekahjustusi. Ja vastupidi - kui alkoholi on lihtne osta, juuakse seda enam ning rohkem esineb ka alkoholist tulenevaid haigusi või surmajuhtumeid. Milliseid tõendeid veel oleks vaja?
Kas tõesti on need, kes on täna tervalt asunud kriitikute leeri, tõsiselt veendunud, et nad seisavad õige otsuse eest? Vaadates Eesti lähiaastate arenguid, siis iga alkoholitarbimist piirav otsus on enam kui kiiduväärt. Kahjuks liiga paljude ja tõsiste probleemidega on Eesti jõudnud maailmakaardil esirinda ning need probleemid puudutavad iga Eesti elanikku, ükskõik kas ta soovib seda või mitte.
Tervise Arengu Instituudi arenduskeskuse juhataja