• Psüühiliste erivajadustega erihoolekandes puhuvad muutuste tuuled: moodustatud riiklik aktsiaselts koondab ühise juhtimise alla kõik 16 riiklikku erihooldekodu, kirjutab Sirlis Sõmer sotsiaalministeeriumist. Järgmise 15 aasta jooksul on plaanis asendada praegused suured asutused peretüüpi üksustega, eesmärgiks on seatud teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. Reforme hoolekandes aitab rahastada Euroopa Liit. Kuidas hakkab toimuma laste ning raske ja pikaajalise psüühilise erivajadustega hoolekandeasutuste reorganiseerimine riikliku elukeskkonna arendamise rakenduskava summadest aastatel 2007-2013, saab lugeda Dirgis Kaarlõpi artiklist.
• Õiguskantsleri nõunik Kärt Mulleri tutvustab olulisi kaalutlusõiguse põhimõtteid, mida omavalitsuse sotsiaaltöötaja peaks silmas pidama abiandmise üle otsustades.
• Oma kogemusi lastekaitsespetsialisti tööst lahutusprotsessis peredega jagavad Merle Liivak ja Aila Rajasalu Tartust.
• Marju Selg arutleb kõnekujundite „õpitud abitus“ ja „anna näljasele õng, mitte kala“ vajalikkusest Eesti sotsiaaltöös.
• Isadora Hare artikli „Sotsiaaltöö määratlemine 21. sajandiks“ teine osa käsitleb sotsiaaltöö olulisemaid teooriaid ja väärtusi.