Uudised

Back

Uudis

20. MÄRTS 2016

Ajakirja Sotsiaaltöö uus number keskendub inimese õigusele olla kaitstud ja väärikas

„Sotsiaaltöö igal pool ja igal ajal peab tagama inimestele nende heaolu ja väärikuse. Kuigi heaolu sisu on eri aegadel ja kohtades erinev, on selle põhimõte, et inimene tunneks end omas elukohas ja selles ühiskonnas, kus ta elab, sinna kuuluvana, vajaliku ja väärikana“ kirjutab värske numbri (4/2009) eessõnas sotsiaaltöö uurija Judit Strömpl.

Olulisemad artikliteemad:

• Lapsehoiuteenust, k.a lühiajaline hoid, sai 2008. aastal 2997 last, tegevusluba teenuse osutamiseks on taotlenud 214 ettevõtet ja asutust; lapsehoidja kutsetunnistuse omanikke on juuni 2009 seisuga 728 - teeb kokkuvõtteid Merle Tomberg. Puudega lapse vanemad on neile mõeldud riiklikku lapsehoiuteenust kasutanud veel minimaalselt - eesmisel aastal sai teenust 157 puudega last.
• Uue sotsiaalteenuste andmeregistri STAR ettevalmistamine on jõudnud niikaugele, et Tallinna ja Tartu Ülikool saavad alustada registri kasutajate koolitamisega. Jüri Kõre selgitab oma artiklis registri tööpõhimõtteid ning analüüsib selle kasutuselevõtmisega seotud riske ja oodatavaid kasutegureid.
• Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia kaardistas 2008. aastal kohalike omavalitsuste ülesanded sotsiaalvaldkonnas ja analüüsis omavalitsuste võimekust nende täitmisel. Analüüs näitas märkimisväärseid erinevusi omavalitsuste käsutuses olevates ressurssides, millest tulenevalt suutsid väiksemad või vähem võimekad omavalitsused pakkuda oma elanikele tunduvalt väiksema sotsiaalteenuste valiku, selgub Veiko Seppa ja Rivo Noorkõivu artiklist.
• Tundlike teemade uurimise käigus kerkivad esile erinevad ohud, mis võivad põhjustada probleemi ja uurimuses osalevate inimeste tõrjutuse süvenemist. Kuidas viia läbi sotsiaaltööuurimust nii, et selle tulemus oleks positiivne selles osalejatele ja probleemidega seotud inimrühmadele soovitab Judit Strömpl.
• Hea sotsiaaltöö põhineb usalduslikul suhtlemisel kliendiga. Ilma vastastikuse mõistmiseta ei saa areneda usaldusväärne suhe sotsiaaltöötaja ja kliendi vahel. Ometi eksisteerib Eesti sotsiaaltöö praktikas veel keelebarjäär. Sellel teemal kirjutab ja võimalikke lahendusi soovitab omas artiklis Margit Markus.
• Tartu linnas läbiviidud kvalitatiivne uurimus näitas, et koduta inimesed kasutavad harva spetsialistide abi. Olemasolev teenustesüsteem võimaldab küll rahuldada inimeste esmavajadusi, kuid kodutust see ei leevenda. Rehabilitatsiooniteenuste süsteem peaks olema üles ehitatud etapiliselt, pakkudes pidevat motiveerimist, vahendab koduta inimeste arvamusi Merili Mänd.
• Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits selgitab sotsiaalse õiguse mõiste tagamaid seoses Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sotsiaalkindlustuse valdkonna lahendite kogumiku ilmumisega.

Lisaks võib ajakirjast lugeda psüühikahäirega inimeste hoolekandest ja eestkoste korraldamisest, Eesti HIV-positiivsete võrgustiku tegevusest, saatjata ja kaubitsetud laste ning riskilaste abistamisest, hooldustöötaja väärtustamiseks ellukutsutud projektist, kogukonnatöö põhimõtteid rakendavatest Soome sotsiaalasutustest ja muustki.

Ajakiri Sotsiaaltöö on Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös väljaantav erialane sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ajakiri. Ajakiri informeerib sotsiaalvaldkonnas toimuvast, kajastades nii uurimuste tulemusi kui spetsialistide vaatenurka.