Ajakirja „Sotsiaaltöö” detsembrinumbris ilmunud neli artiklit on läbinud eelretsenseerimise, mille koostamisel on järgitud tunnustatud teadusnõudeid. Artiklid käsitlevad Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika seisukohast olulisi probleeme.
Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kirjutab oma eessõnas, et sotsiaaltöö järjest tugevam nihkumine uurimuslikule alusele on paratamatu, kuna võimaldab tõsta nii praktiliste tegevuste usaldusväärsust kui kogu valdkonna mainet, olles oluline ka sotsiaaltööalase hariduse edasiarendamiseks. „Kõrvuti sotsiaaltöö professioonist tulenevate teemadega ootab uurimist terve rida küsimusi. Olgu nendeks siis erinevate sekkumisstrateegiate mõju või kultuurierinevused sotsiaaltöötaja-kliendi suhetes.”
Ülevaade artiklitest:
Marju Selg ja Merle Linno analüüsivad oma artiklis pikaajaliste lastekaitse klientperede emade narratiive oma argipäevast ja leiavad, et sotsiaaltöös on vaja loobuda inimeste liigitamisest abstraktsetesse kliendikategooriatesse. Abi vajavaid peresid ja üksikisikuid saab aidata, kui kohelda neid nende endi enesemääratlusest ja vajadustest lähtudes.
Marju Selgi artikkel käsitleb sotsiaaltööd mittevabatahtlike klientidega. Joobes juhtimise eest karistatud kriminaalhooldusalustega läbi viidud intervjuude analüüsi tulemusena ilmnes kolm repertuaari, kõigil neil on üks eesmärk - õigustada ennast, esitledes end inimesena, kes antud olukorras poleks ka parima tahtmise korral saanud teisiti käituda. Kui sotsiaaltöötaja suudab läbi näha klientide eneseõigustusrepertuaare, on tema töö klientidega tulemuslikum.
Riina Kiik ja Reeli Sirotkina artikkel käsitleb Eestis ja Norras läbiviidud võrdlevat uurimust, mis püüdis leida vastust küsimusele, milline on hea praktika sotsiaaltööd õppivale tudengile. Mõlema maa esindajate arvates on hea praktika aluseks järjepidev koostöö sotsiaaltööd õpetavate koolide ja praktikaasutuste vahel.
Kristi Talu ja Anne Tiko artikkel põhineb juhtumiuuringul, seades eesmärgiks vastata küsimusele, millistel tingimustel võib tavakäitumisega lastele mõeldud õpilaskodu olla võimaluseks põhihariduse omandamiseks ka käitumuslike erivajadustega lastele. Tõstamaa keskkooli kogemus näitab, et see võib olla neile heaks võimaluseks, kuid üheks tingimuseks on see, et õpilased jõuaksid sinna võimalikult vara, põhikooli I või II kooliastmes. See eeldab omavalitsuste lastekaitsetöötajalt /sotsiaaltöötajalt tõhusat ennetustööd.
Lisaks saab uuest numbrist lugeda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisi ehk STAR-i rakendamisest, Tervise Arengu Instituudi korraldatud alkoholi liigtarvitamist ennetavast kampaaniast „Palju sina jood?” ning ülevaadet sotsiaaltöö 4. kongressist