Eesti Vähiliit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga viib 30. septembrist kuni 10.oktoobrini läbi rahvusvahelise vähinädala, mis sel aastal on suunatud kopsuvähiennetusele ning suitsetamise, kui ühe suurima vähi riskiteguri vastu võitlemisele.
Iga 10 tunni järel haigestub Eestis üks inimene kopsuvähki ning iga 12 tunni järel sureb üks inimene selle haiguse tagajärjel. Kopsuvähk on kõikjal maailmas jätkuvalt number üks vähist tingitud surma põhjustaja. Iga päev sureb maailmas kopsuvähki 3000 inimest, mis teeb kaks surma minutis.
Eesti Vähiregistri andmetel (2007) haigestub meil igal aastal kopsuvähki 700 inimest - 560 meest ja 140 naist. Sellesse sureb pea sama palju mehi kui naisi (Eesti Tervisestatistika- ja terviseuuringute andmebaas, 2009). Kui meeste seas hakkab kopsuvähki haigestumine langema, siis naiste puhul on märgata teatud tõusutendentsi.
Eesti Vähiliit teeb suitsetamisvastast teavitustööd juba aastaid eesmärgiga väärtustada suitsuvaba käitumist ja mõjutada noori suitsetamist mitte alustama. Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ning meil on 350 000 regulaarset suitsetajat.
Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida - kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest. Vähk ei arene suitsetajatel üleöö, vaid aastatepikkuse suitsetamise tagajärjel. Kui suitsetajate hulk väheneb, võime kümne aasta pärast nentida kopsuvähki haigestumise langust.
Tubakasuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähkitekitavad. Oluliseks riskifakoriks on ka siseruumides tubakasuitsuses keskkonnas viibimine ja teiste suitsu sissehingamine, mis põhjustab 3-5% kopsuvähi haigusjuhtudest.
Suurim probleem kopsuvähi juures on iseloomulike sümptomite puudumine algstaadiumis, mistõttu varajane diagnostika on keeruline. Ligikaudu 80% kopsuvähi juhtudest avastatakse kaugelearenenud staadiumis.
Eesti Vähiliidu eesmärgiks on informeerida võimalikult paljusid inimesi vähiriskidest. Valminud uus bro¹üür "Kopsuvähk tapab", mida jagatakase vähinädala raames ja ennetustegevuse eesmärgil koolides.
Tubakast loobumise nõustamisteenust osutatakse Eestis suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) kabinettides (lisateave www.terviseinfo.ee ). Suitsetamisest loobumise nõustamisteenus on patsiendile tasuta. Nõu ja abi nii eesti kui vene keeles saab ka üleriigiliselt tasuta telefonilt 126 ja Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233.