Tea Varrak
nõunik, sotsiaalministeerium
Evi Kruzman
sotsiaaltööjuht, Alutaguse vallavalitsus
2020. aastal meid ootamatult tabanud koroonaviirus tekitas senikogematu olukorra, kus paljud eestimaalased, aga eelkõige riskirühmadesse kuuluvad inimesed, pidid sulguma oma kodudesse. Mittesoovitatavaks muutus isegi poes käimine.
Keerulisse olukorda sattunud inimeste abistamise vajadus tõi kaasa palju uuenduslikke mõtteid ja lahendusi. Selles olukorras hakkasid omavalitsused otsima koostöövõimalusi kaupluste ja kaubanduskettidega ning oluline on, et neid tegevusi jätkataks ka edaspidi.
Elanike hoidmiseks ja abistamiseks oli vaja omavalitsustel mõelda välja uusi koostöövõimalusi erasektoriga. Suurlinna puhul võib hea näitena tuua Tallinna linna ja Harjumaa ning kaubakett Selveri koostöö, kus ehitati üles süsteem, mille eesmärk oli vältida vanemaealiste ja hooldustöötajate poes käimist. Sotsiaalabi vajavatele inimestele loodi e-Selveri liidese kaudu võimalus tellida hooldustöötaja abiga toit koju ja kauba saajal ei olnud vaja teha muud, kui toidupakk vastu võtta.
Sellega hoiti kokku hooldustöötaja poes käimise aega ja boonusena langes ära ka raskete kottide tassimise vajadus, mis jättis rohkem aega abivajajaga suhtlemiseks. Kohalik omavalitsus arveldas kaubaketiga, sotsiaaltöötaja abivajajaga ja nii said inimesed kodust väljumata oma toidu lauale ning kullerteenuse eest tasus kohalik omavalitsus.
Selline lahendus meeldis väga ka omavalitsusele, lahendust peeti tänapäevaseks, sotsiaaltööle kuluvat aega ja ressursse säästvaks ning mugavaks ja turvaliseks, sest kaubaketile sai tasuda ka viiteajaga. Selveri jaoks oli aga tegu mugava ärilahendusega, mis tagas stabiilse klientuuri. Vaatamata sellele, et tegu oli pilootprojektiga, telliti e-poe kaudu toitu 45% koduteenuse kliendile.
Projektiga alustati märtsi lõpus; algusajal süsteemi veel lihviti ja likvideeriti ka viimased puudused ning ebakõlad. Tippajal, maikuus, tehti oste 24 817 korral, suvel langesid numbrid 6000 ostuni, kuid septembrist alates on see taas pea 9000. Samalaadse lahendusega on Tallinna ja Harjumaa omavalitsused koostööd tegemas ka E-Prisma ja Barboraga. Nende sotsiaalasutuste ja kaubanduskettide koostöö jätkub ka pärast eriolukorra lõppu ja toimib kasvavalt tänaseni.
Sarnaseid uuenduslikke tegutsemise näiteid võib tuua ka Hiiumaa valla ja Coopi koostööst, Põhja-Sakala vallast ja mujalt üle Eesti. Need on head näited, mis võiksid olla eeskujuks, et ka teised kohalikud omavalitsused alustaksid võimaluse korral sarnaste tegevustega.
Riigi ja Toidupanga võimalused abivajajate aitamiseks
Riik on kohalike omavalitsuste abiga saanud riikliku toimetulekutoetuse kaudu toetada inimesi, kes on esitanud abi saamiseks kohalikule omavalitsusele asjaomased taotlused. 2019. aastal sai toimetulekutoetust, toetuse saamise kordade arvust sõltumata, 18 719 inimest, mis on ligi 1,4% Eesti elanikest.
Puudust kannatavaid inimesi toetatakse ka päästetud toidu ehk annetatud toidu abil. Igal nädalal saab sellist abi 9000 inimest üle Eesti. 2019. aastal jagati sotsiaalministeeriumi strateegilise partneri Toidupanga vahendusel abivajajatele 1,4 miljonit kilogrammi toitu. Puudust kannatavaid inimesi abistavad kogu südamega ka teised Toidupangaga koostööd tegevad heategevusorganisatsioonid.
Kui seni oli Eestis suhtelises vaesuses elavate inimeste arv juba pea 300 000, siis Toidupanga ja kohalike omavalitsuste andmetel annavad abivajajad endast märku üha rohkem ja seetõttu nende arv suureneb.
Palju on aga ka neid inimesi, kes ei saa endale ja oma perele kvaliteetset toitu lubada, kuid ei ole oma abivajadusest teada andnud. Kõik inimesed ei jõua kohaliku omavalitsuse ukse taha – tihti on probleemiks valehäbi, kartus oma abivajadustest teistele rääkida, aga ka teadmatus, et abi on võimalik saada.
Hea meel on selle üle, et abi pakkujaid ehk annetajaid on juurde tulnud. Abi tuleb tagada igas Eesti piirkonnas ja siin on kindlasti arenguruumi.
Alutaguse vallavalitsus kui hea näide sotsiaalvaldkonna koostööst ja professionaalsusest
Alutaguse vald sündis 2017. aastal, kui haldusreformi käigus ühinesid viis omavalitsust, kes pidid hakkama koos elama, toimetama ja arenema. Selleks oli vaja välja töötada ühesugused reeglid, arusaamad ja meetodid, kuidas panustada kohaliku omavalitsuse arengusse üheskoos.
Sotsiaalvaldkonnas hakkasid sotsiaaltöötajad kohandama kohalike omavalitsuste toetuste- ja teenuste süsteemi ning otsima parimaid viise sotsiaaltöö korraldamiseks.
Kuidas jõutakse Alutaguse vallas abivajajani?
Koostöös valla allasutustega, kogukonnaliikmetega ja kolmanda sektoriga märgatakse ning toetatakse vallas abivajajaid. Koostöö algatajad on sotsiaalvaldkonna töötajad, kes loovad turvalise võrgustiku eri eluvaldkonna esindajatega, nendeks on: õpetajad, kasvatajad, perearstid, apteekrid, kaubandustöötajad, haldusega seotud töötajad, politseid, psühhiaatrid, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, päästeamet, haigekassa, rehabilitatsiooni asutus, erinevad teenuseosutajad jne. Koostöö eesmärk on märgata abivajadust ja edastada teave abistajatele.
Alutaguse vallas elab 60 + vanuses inimesi 1420 ehk 30,28 % kogu valla rahvastikust, 80+ vanuses inimesi on 355 ning üksi elavaid eakaid 350, kes vajavad suuremal või vähema määral kõrvalist abi. Seega on erisuguste toetavate sotsiaalteenuste loomine ja arendamine hädavajalik.
Sotsiaaltöötajad hindavad kodukülastuse ajal eluoluga seotut: kuidas inimene liigub ja kui kaugel asuvad kauplus, apteek, naaber, lähedased, kas ja kuidas saab ta iseseisvalt hakkama hügieenitoimingutega, kas ja millised on sooja toidu valmistamise oskused, võimalused.
Oluline on ka see, kas ja kuidas on võimalik teistega suhelda, kas on olemas elekter, telefon, internet, televiisor jne. Samuti kontrollitakse, kas ja kuidas saab inimene hakkama eramajas elades, kas on abi vaja pesupesemisel ja koristamisel. Hinnatakse, kas kortermajas elamine on võimetekohane, kas abivajajal on tervise- või hoolekandeprobleeme ja raskusi võlgade tasumisega.
Seega saavad riik ja kohalikud omavalitsused üheskoos teha inimeste heaks ära veel palju. Tähtis on üksteiselt õppida ja vahetada kogemusi ning neid siis ellu viia. Kindlasti on igal vallal oma nägu ja omad viisid abivajajate leidmiseks ja toetamiseks. Eriolukord pani meid küll kiiremini tegutsema, aga oluline on, et me hooliksime ja jätkaksime inimestele abi pakkumist ka edaspidi ja pärast kriisi lõppu.